RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 18. detsember 2017

Nädalakommentaar: väljapääs Euroopa enesetapust - elukultuur



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

REIN TAAGEPERA: Demograafiline vetsupott

EESTI vajaks uut hernhuutlaste liikumise sarnast üritust
Et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sündi aastas. Juba ligi 15 aastat on aga olnud neid alla 15 000. Tore, et see arv hiljuti tuhande võrra tõusis.
Mõned juba unistavad, et sünde tuleb iseenesest igal aastal jälle tuhande võrra rohkem ja varsti olemegi nn demograafilisest august väljas, nii et rahvas püsib endises suuruses.
Nii see paraku pole. Demograafiline auk on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Nagu vetsupotil. Kümne aasta pärast väheneb sündide arv jälle järsult, sest järsult väheneb ka lastekasvatamise eas meeste ja naiste arv. Kui nendel on sama vähe lapsi kui praegustel vanematel, siis kahaneb sündide arv 10 000-le. Miljoni eestlase asemel hakkab siis kujunema rahvaarv 600 000 – kuni veel 25 aastat hiljem langeme vetsupoti järgmise jõnksu juurde. August saab välja ronida. Augu auku langeda – see on tagasivõetamatu.

Veel pole liiga hilja
Kui kõrgele tippu jõuab sündide arv enne, kui see kümne aasta pärast jälle kukub, on veel meie teha. Järgnevat uut langust vältida enam ei saa, sest tulevased lapsevanemad on juba sündinud. Või sündimata jäänud. Kui meie hoiakud vahepeal nii palju muutuvad, et laste arv tõuseb taastootmise tasemele (mis on 2,3 last mehe ja naise kohta), siis suudab rahvas järjekordse languse üle elada. Muidu tõmbame endile ise vee peale. Niigi oleme kriitilise massi piiril, et mandri-Euroopas omakeelset kõrgkultuuri ülal pidada. 600 000 seda ei võimalda.

Rääkida Islandi kultuurist seal merede rüpes on möödahiilimine. Samuti jutt venekeelsete eestimaalaste lõimumisest ja eesti keele õpetamisest maailma kõrgkoolides – see hoiab meid ülemises kausis ainult pisut kauem. Möödahiilimine on ka lootus tuleviku sisserändajate massile eesti keelt õpetada. Jah, nad tulevad, sest Eesti tööturg nõuab kümne aasta pärast paratamatult 8000 uut töötajat aastas rohkem, kui meil teismelisi sirgub. Seega kümnendi jooksul 80 000. Mida piiratum on kohaliku keele levik, seda suurem on sisserändajate tung jääda-saada ingliskeelseks.
Möödahiilimist tähendab ka täiesti tõele vastav nending, et sündimuse puudujääki on näha üle terve Euroopa. Teised rahvad võivad veel aru pähe võtta, kui neile mitte puust, vaid puusärgist ette tehakse, et Euroopa mandri väikseim omakeelne kõrgkultuur on juba hääbunud. Aga puusärgis oleme meie.
Suurim möödahiilimine oleks väide, et on juba hilja ja midagi enam teha pole. Saab teha küll. Oleme alles ülemises kausis. Allaminekuni on veel kümme aastat aega. Sellest piisab, kui kohe põhjaliku muutusega alustada.

7000 küüditatud last
On vaja nii ulatuslikku hoiakute ja arusaamade ümbersündi, nagu sai teoks hernhuutlaste mõjul 250 aasta eest, kui paljudes valdades kadus viinakatk (ja palju muud). Selleks oli vaja meeleheite piirini viidud tunnet, et endist moodi kohe kuidagi edasi ei saa. Et valida on surma ja enese muutmise vahel. Niisugune ümbersünd õnnestub harva. Aga võimalik ta on, sest 250 aasta eest sai see ju teoks. See peab toimuma inimese tasandil, mitte ainult riigile lootma jäädes.
Mida on vaja endas muuta? Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja meeleheidet selle pärast ja samal ajal ometi meelekindlust uskumaks, et suudame, kui kätte võtame.

Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta.

Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott?id=51018065
_______________
Vana (30.08.2005) artikkel, aga üha enam aktuaalsemaks muutub!
M.I.

Read more...

MULJETAVALDAV ÜHTSUS: 95 protsenti Ungari parlamendist hääletas pagulaskvootide ja "Sorose plaani" vastu!

Kvootide poolt ei olnud ka Ungari vasakpoolsed: sotsid ja rohelised jätsid lihtsalt hääletamata.

Ungari parlament võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, millega lükatakse tagasi Euroopa Parlamendi 16. novembri otsus kohustuslike kvootide kohta varjupaigataotlejate ümberpaigutamisele. Resolutsioon võeti vastu 142 poolt- ja 3 vastuhäälega. Vastu olid 3 parteitut saadikut, vahendab Voice of Europe.
 
Islami- ja immigratsioonivastase valitsuserakonna Fidesz fraktsioonijuht Szilard Nemeth selgitas pressikonverentsil, et Euroopa Parlamendi otsus kohustusliku pagulaste ümberpaigutamise kohta sobitub piirideta ja rahvusteta Euroopa eestvedaja ning rahastaja George Sorose plaanidega. Nemethi sõnuli on need Ungari riiklike huvide ja rahva enamuse tahtega vastuolus. Seega Ungari ei saa neid kvoote aktsepteerida.
 
Kuigi resolutsiooni nn Sorose plaani sõnastuse osas oli opositsiooniga mõningaid sisulisi vastuolusid ja ideoloogilisi vaidlusi, võeti resolutsioon üksmeelselt vastu.
Ungari saatis sellega Euroopa Liidule järjekordse sõnumi: tehke mis plaane tahate, või kaevake kohtusse, aga Ungari pagulasi vastu ei võta!

Allikas: https://pagulaskriis.blogspot.com.ee/2017/12/muljetavaldav-uhtsus-95-protsenti.html?spref=fb

Read more...

pühapäev, 17. detsember 2017

Pühapäevased pildid


Read more...

Henn Põlluaas: Koalitsioonierakonnad on kui rotid viljasalves!

Kuulates juttu alkoholiaktsiisi vähemast tõstmisest meenub mulle tahes-tahtmata kunagine Eesti Energia trikk, kui ähvardati tarbjaid 50%-lise hinnatõusuga. See ajas loomulikult inimestel ihukarvad püsti ja tekitas tohutut protesti. Siis ühel hetkel tuldi välja rõõmusõnumiga: teate, me langetame hinnatõusu. Ja 50 asemel tõsteti kas 25 või 30 ja kõik hõiskasid rõõmust: hurraa, hinnatõusu langetati!

Täna me näeme täpselt samasugust silmamoonduse trikki, mis on tegelikult puhas rahva lollitamine. Ja kuna ma siin hakkasin juba meenutama, siis ma meenutaksin veel 2016. aastat, kui Kadri Simson tegi ajalehes Pealinn Keskerakonna nimel avalduse, kus ta mõistis hukka aktsiiside tõusu ja konkreetselt kütuseaktsiisist rääkides ütles, et me ei ole kütuseturul üksinda, meil on ka naaber. Lätiga võrreldes on Eesti diiselkütuse aktsiis lausa veerandi võrra suurem, see toob kaasa ka selle, et paljud transpordiettevõtted tangivad Lätis. Siis tegid seda 49% transpordiettevõtetest, täna on Lätist tankimine oluliselt suurem. Ja Keskerakond on rahul.

Me jääme ilma lisaks aktsiisile ka tulumaksust ja käibemaksust. Täpselt needsamad asjad pädevad ka alkoholi ja kõige muu kohta, ainult elektrit ei saa kuidagi kotiga Lätist kohale tassida. Aga vaadates elektrihinda näiteks Soomes või Rootsis, siis me peame jälle tõdema, et tarbija maksab vähem kui meie siin. Ja te tahate seda veelgi tõsta?

Selle aasta kaheksa kuu jooksul jäi meil saamata miljoneid eurosid aktsiisisummasid ja ennustatakse, et saamata jääv võib tõusta 70–80 kuni 100 miljoni euroni. Kõik see jääb saamata seetõttu, et teie, koalitsioon, kõik kolm, kes te siin olete, oma ahnuses ja rumaluses ei näe mitte mingisugust muud võimalust raha riigikassasse tuua, kui kõige vulgaarsemal ja kõige tobedamal viisil tõstes makse. Kuigi me juba teame, mida see kaasa toob. Meie rahad lähevad ära Lätti. Kui te nüüd veel tõstate, siis seda enam lähevad Lätti. Ega asjata rahvasuus ei liigu juba anekdoodid, et “Mis on Läti Nokia? Ossinovski.”
Siitsamast üle-eelmine kõneleja süüdistas, et opositsioon räägib hoopistükkis kõrvalistest asjadest, miks te ei räägi sellest, et Eestis on toiduainete hinnad kallimad kui paljudes Euroopa riikides? Vastus on väga lihtne. Vastus on selles, et seal ei olda nii rumalad, seal ei olda nii ahned. Seal on toiduainete maksud oluliselt väiksemad kui Eestis.

Riigi majanduse ja ettevõtluse arendamiseks ja riigikassa täitmiseks tuleb kasutada neid halle ajurakke, mida Hercule Poirot on alati propageerinud. Kasutage halle ajurakke selleks, et saada kas või tagasi senine maksulaekumine. Selleks tuleb aktsiisid viia tagasi tasemele, kus nad olid enne viimast tõstmist. Ja see on väga lihtne. Lõpeb ära viinaralli Lätisse. Raha hakkab voolama riigikassasse. Ei osteta endale enam sealt varuks viina- ja õllelaare koju. Kõik see jama lõpeb ära ja hakkavad taas käima meil turistid Soomest, kes toovad raha meie riigikassasse. See on niivõrd lihtne ja elementaarne. Lihtne ja elementaarne!
Ja mul on sügavalt häbi oma kolleegide üle, kes kõige selle suhtes oma silmad ummistavad. Räägite mingisugust rahva tervise edendamise umbluujuttu, samal ajal kui te tegelikult ei edenda. Tegelikult olete te rotid viljasalves. Te närite sinna viljaaita augud ja lasete viljal välja nõriseda. Teil peaks piinlik ja häbi olema!

Henn Põlluaasa, EKRE fraktsiooni aseesimehe, kõnest Riigikogus 13.12.2107

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/henn-polluaas-koalitsioonierakonnad-kui-rotid-viljasalves/

Read more...

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #750 - Jaak Madison



Selle nädala sündmustest Riigikogus teeb kokkuvõtte Jaak Madison.

Read more...

laupäev, 16. detsember 2017

Kolumn: siltide kleepimine kui ideoloogiline terror

Salliv sakslasest tudeng näitab EKRE meeleavaldusest osavõtjatele loosungit: "Ei vaenukõnele!" Foto: Scanpix

Kuidas nimetada riiki, kus kurjategijat ei tohi kurjategijaks nimetada, aga korralikku inimest võib laimata lõpmatuseni? Neegrit ei tohi neegriks nimetada, varast ei tohi vargaks nimetada, petist petiseks, aga korralikule, seaduskuulekale inimesele võib iga vihapritsija külge kleepida või kaela riputada ükskõik millise häbistava või halvustava sildi, küsib kolumnist Malle Pärn.

Mis on küll juhtunud meie keelega? Aina imestan, kui primitiivne, kui kitsas, kui ebatäpne, kui otseselt valelik on meie ideoloogiategelaste keelekasutus, järelikult ka mõtlemine. Sest keel ja mõtlemine on omavahel kooskõlas.
Loen ajalehest: “radikaane moslem lasti maha”. Terrorist, kes tabati teolt, kes tappis mitu inimest.
Vägivaldset terroristi radikaalseks moslemiks nimetada on peaaegu kompliment. Kui ta ründab inimesi, kes pealegi ei ole talle midagi kurja teinud, siis on ta ju tavaline pätt, mõrtsukas, kurjategija. Loll pealegi, sest ta ei saa ise aru, mida ta teeb.
Needsamad ideologistid nimetavad ju ka täiesti viisakaid ja arukaid ja rahumeelseid konservatiive äärmuslikeks ja radikaalseteks. See tähendab, riigikogu liige, poliitik, kes pole kellelegi kätega kallale läinud, võrdsustatakse massimõrvariga?

Radikaalne (VL): juurteni tungiv, põhjalik, käremeelne, äärmusse kalduv.
Kas nõnda võib iseloomustada halastamatut, pimedat vihkamist täis mõrtsukat? See moslem oli siis vaid “äärmusse kalduv”, aga rahvuslikult meelestatud parteid terves Euroopas on “(parem)äärmuslikud”? Hullemad veel kui islami terroristid? Ja lisaks on need parteid ka veel “populistlikud”?
Ja meie sõnakuulmatud isemõtlejad siin on lisaks äärmuslusele ja populismile veel ka natsid ja putinistid ja kremli käsilased ja kasulikud idioodid. Ja ksenofoobid ja homofoobid. Tagurlikud harimatud keskaega tagasi ihaldavad kivistunud eelarvamustega vihakülvajad. Jubedad tegelased!
Kas neid silte natuke liiga palju ei ole? Kas hirm terve mõistuse ees võtab mõistuse peast?
Primitiivne ideologist tahab kõik sõnakuulmatud karpidesse panna ja sildid peale kleepida. Kuna ta ilmselt ei suuda süveneda mõistetesse, siis jagab ta tegelikult täiesti mõttetuid, konkreetsetele inimestele sobimatuid silte.

Partei võib olla rahvuslik, võib olla konservatiivne, aga mitte ÄÄRMUSLIK! Kui ta oleks äärmuslik, siis ta võtaks endale nimeks Äärmuslik Partei, ja siis võib teda tõesti nimetada äärmuslikuks. Ja kui ta oleks SISULT äärmuslik, siis arvatavasti korraldaks ta ka terroriakte või vägivaldseid võimuvahetusi.
Euroopa rahvuslikud parteid EI ole ei populistlikud ega äärmuslikud. Ma pole kuulnud ühtki uudist, mis kuulutaks mõne Populistliku või Paremäärmusliku Partei moodustamisest. Ei Eestis ega mujal. Samahästi võiks siis mõnda liberaalide ühendust nimetada pornograafiliseks või kriminogeenseks või lihtsalt idiootseks organisatsiooniks. Või vasakäärmuslikuks. Mispoolest need rohkem valed sildid on kui populistlik või äärmuslik?
Elementaarne loogika on meil ära unustatud. Partei, mis kasutab oma põhimõtete väljendamiseks tavalisi, rahumeelseid poliitilisi vahendeid, EI OLE äärmuslik!
Kumb on tegelikult äärmuslik, kas tänapäeva “avatud” liberaal, kes tahab looduse ümber teha ja nõuab kõigi inimeste pimedat allumist omaenda kunstlikult loodud mudelitele, või konservatiiv, kes loodusseadusi arvestades ja austades kaitseb inimkonna igi-igavesi väärtusi?
Kumb on tegelikult äärmuslik, kas tänapäeva “avatud” liberaal, kes tahab looduse ümber teha ja nõuab kõigi inimeste pimedat allumist omaenda kunstlikult loodud mudelitele, või konservatiiv, kes loodusseadusi arvestades ja austades kaitseb inimkonna igi-igavesi väärtusi?
Miks tahavad liberaalid jagada kõik inimesed karpidesse ja kleepida neile sildid peale? Ilmselt selleks, et maailm oleks nende “avatud” mõtlemise jaoks hästi lihtsalt käsitletav. Et ISE saaks olla kõige ülemisel riiulil ja teistele silte peale kleepida.
Heakene küll, mõned kleebivad ise endale sildid külge, nagu igasugu suurtäht-seksuaalid ja avatud-sõbralikud-sallivad liberaalid ise. Lasku käia, kui need sildid neile meeldivad. Aga TEISTELE suvalisi silte küll kleepida ei maksa! Las igaüks ISE ütleb, mis ta nimi on. Eks ole ju narr nimetada Jaaku Madiseks või Leidaks? Meie meedia ja poliitika teeb seda pidevalt.

Selle protsessi nimi on kohustusliku ideoloogia pealesurumine tervele rahvale, totalitaristlik ajupesu.
Kuidas nimetada riiki, kus kurjategijat ei tohi kurjategijaks nimetada, aga korralikku inimest võib laimata lõpmatuseni? Neegrit ei tohi neegriks nimetada, varast ei tohi vargaks nimetada, petist petiseks, aga korralikule, seaduskuulekale inimesele võib iga vihapritsija külge kleepida või kaela riputada ükskõik millise häbistava või halvustava sildi. Kuni roppusteni välja.
Eks seegi ole ju teatud mõttes küüditamine?
Kas president või peaminister või kultuuriminister mõistis hukka kultuurilehe (tahaks kangesti jutumärke kasutada), kui see avaldas riigikogu liikmest pildi, mis oli roppusega rikutud? Vastupidi! See roppus tunnistati vabaks kunstiväljenduseks! Siis niisugune on meie kunsti kultuuriline tase? Vanasti kritseldati selliseid “kunstiteoseid” avaliku käimla seintele, nüüd pannakse KULTUURI lehte. Iga ropendaja võib oma tigeduse avalikult välja valada, see olevat sõnavabadus.
Riiklikult rahastatavas kultuurilehes Sirp ilmunud poliitilise sisuga ropp “kunstiteos”

Aga loomulikult kehtib see vabadus ainult ÜHES SUUNAS. Seda ropendajat ei tohi kritiseerida. Kritiseerida ei tohi ka nõndanimetatud eliitklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks meil kehtivad mitmesugused eriõigused. Kritiseerida tohib  ikka ainult neid, kes ei allu ideoloogilisele ajupesule, kes on alles hoidnud normaalse, realistliku ja loogilise mõtlemisvõime, terve mõistuse.

Sellises riigis arutatakse kaua ja põhjalikult, et vägivaldse pornograafia naturaalne kirjeldamine (loe: propageerimine), isegi kui selle ohvriks on lapsed, on kirjaniku vaba eneseväljendus. Normaalses riigis asetataks selline “eneseväljendus” endastmõistetavalt sinna, kuhu ta kuulub: psühhiaatriasse, haiguslugude kirjelduste hulka. Seal on seda kahtlemata vaja. Meil sunnitakse paljusid inimesi sellist jubedat teksti lugema, et “uurida”, kas on ikka pornograafia või on äkki kunst? Kuni kohtuni välja! Teksti, mida isegi väga “salliv” Toomas Jürgenstein suutis lugeda vaid pool lehekülge!
Inimesed ei tohiks ikka NII “avatud” olla, et mõistus peast välja pudeneb …

Kas euromeelsed keeleteadlased on juba hakanud koostama uut, ideoloogilist sõnaraamatut, kus oleks ära seletatud kõigi ideoloogias kasutatavate sõnade ja siltide UUED tähendused?
Meie olukord on väga palju hullem kui oli nõukogude ajal, siis oli meil vabadust tunduvalt rohkem kui praegu. Iga meie sõrmeliigutus ja väljaöeldud sõna ei olnud sellise luubi all nagu praegu. Inimesed oskasid lugeda, isegi ridade vahelt. Pikki tekste, ilma vahepealkirjade ja suurte klantspiltideta.

Inimesi ei laimatud avalikult nii palju nagu praegu.

Allikas: http://objektiiv.ee/kolumn-siltide-kleepimine-kui-ideoloogiline-terror/

Read more...

Leo Mannermaa on hoogu läinud

 

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

Martin Helme: riigikogu ähvardav president kujutab endast ohtu põhiseaduslikule korrale



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

reede, 15. detsember 2017

MATTI ILVES: VEELKORD TSENSUURIST

Tsensuurist olen juba mitmel korral kirjutanud, näiteks SIIN. Nüüd aga on tehtud lausa uurimus, millega püütakse põhjendada tsensuuri vajalikkust ja ikka "demokraatia kaitseks", sellest teatas valituse hääletoru "Vikerraadio".

Uuring: võimalus oma arvamuse avaldamiseks on muutunud kontrollimatuks ja ohtlikuks. Saatelõigu link on siin:
https://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5a2e5cb314f0361b20a5c031

Siin räägitakse põhiliselt infoajastu ohtudest ja leitakse, et ei ole hea see, kus igaüks saab lihtsate vahenditega luua ja levitada informatsiooni üle kogu maailma. See olevatki oht praegu juurutatavale "demokraatiale" ja nii püütaksegi kehtestada nii või naasugust tsensuuri.

Vaba sõna on vabadus ja nii on see olnud ajast-aega. Kui aga püütakse lämmatada sõnavabadust, siis on meil tegemist üha rohkem võimutseva diktatuuriga.

Read more...

Tõnis Mägi: ainuke parempoolne seltskond on EKRE

Rock in Haapsalu, Tõnis Mägi Autor/allikas: Gert Kiiler

Erakonda Eestimaa Rohelised kuuluva muusiku Tõnis Mägi sõnul on Eestis praegu ainuke parempoolne seltskond EKRE.
"Nad ütlevad välja asju, mida mitte keegi teine enam ei julge öelda, kuna see pole poliitiliselt korrektne," ütles Mägi usutluses Maalehele.
Mägi sõnul võivad EKRE sõnumid mõjuda küll populismina, kuid keegi teine peale EKRE ei taha enam vaba olla.

"Kõik on nii vasakpoolele ära läinud, meil ja meie ümber. Siis ei ole midagi ka imestada, kui kaalukausside tasakaalustamiseks tuleb parempoolne seltskond. Seda, mismoodi see lõpeb, ei oska iial ette öelda," nentis ta.
Mägi liitus erakonnaga Eestimaa Rohelised 2007. aastal.

 Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: http://www.err.ee/648602/tonis-magi-ainuke-parempoolne-seltskond-on-ekre

Read more...

Nõmme TV: Suuremahuline eestlaste väljatõrjumise kava

Suuremahuline eestlaste väljatõrjumise kava on käima lükatud, nii nagu Nõukogude Liidus, nii ka Euroopa Liidus püütakse massiimmigratsiooni ja muude meetmete varal põlisrahvaid asendada teiste rahvastega.
http://uueduudised.ee/uudis/eesti/majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium-kavatseb-eestisse-tuua-2000-immigranti/

Read more...

neljapäev, 14. detsember 2017

Fookuses: enam pole võimalik endale valetada, et elame rahvusriikide Euroopas



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Mart Helme: Eestis tuleb luua presidendi tagandamise protseduur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles president Kersti Kaljulaidi kooseluseaduse rakendussätete algatamise soovi kommenteerides, et presidendi tahe kirjutada parlamendile ette, mida riigikogu peab või ei pea tegema, on ennekuulmatult jultunud.

„Eesti Konservatiivse Rahvaerakond on kategooriliselt vastu olukorrale, kus sümboolse võimuga riigipea püüab parlamenti ähvardada, öeldes, et juhul, kui te ei tee nagu mina tahan, siis kohtud ajavad teie eest niikuinii asja korda ja koostavad minu soovitud kooseluseaduse rakendussätted niikuinii. Presidendi selline käitumine ja suhtumine meenutab juba Louis XIV fraasi „Riik, see olen mina!“. Kui Päikesekuningas valitses Prantsusmaad tõepoolest absoluudina, siis Kersti Kaljulaidil puuduvad igasugused volitused teda ennast ametisse määranud riigikogule ettekirjutusi teha. Enamgi veel, põhiseadus näeb presidendi institutsiooni põhiseaduse kaitsjana. Kersti Kaljulaid on aga asunud ründama nii põhiseadust kui võimude lahususe põhimõtet. Eesti vabariigis ei ole kahjuks seadustes ette nähtud presidendi tagandamise protseduuri. Tegelikult tuleb see protseduur luua, et teadlikult ja tahtlikult põhiseaduslikku korda lammutava presidendi saaks ametist tagandada. Kersti Kaljulaid tõestas oma sammuga veelkord, et ta ei ole Eesti rahva riigipea,“ ütles Helme.

 Helme rõhutab, et president Kersti Kaljulaidi tööandja on riigikogu. „Riigikogu kinnitas ta vaikimisi ametisse ja mina riigikogu liikmena oleksin valmis Kaljulaidi ka vaikimisi ametist tagasi kutsuma. Eraettevõttes oleks firma nõukogu omanike tahte vastaselt käituva juhatuse liikme saatnud ammugi tootvale tööle.“

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-eestis-tuleb-luua-presidendi-tagandamise-protseduur/

Read more...

Hollandlastelt maailmale: 3D-prinditav enesetapumasin koos kirstuga

Kood käes ja haljale aasale endalt elu võtma. Foto: Exit International

Kanadas tutvustati hiljuti hollandlaste poolt leiutatud kõrgtehnoloogilist enesetapumasinat “Sarco”, mille üheks osaks on eraldatav ja uu(t)ega asendatav kirst.

Sarcole saab lihtsalt ligi internetis täidetava küsimustiku kaudu, mille täitjale väljastatakse neljast numbrist koosnev kood.

Kui kasutaja heidab kirstu ja sisestab koodi, lukustub kapsel ning sellesse eraldub veeldatud lämmastik.

Hapnikutase langeb ning inimene sureb eufooriliselt ja rahulikult mõne minutiga.
Seejärel kirst eraldub, alust saab kulude kokkuhoiu huvides taaskasutada.
Masinat saab 3D-printida ja kokku panna kõikjal maailmas.
Mis veelgi hullem: “Sarco disainikriteeriumid on tasuta, vaba lähtekoodiga (open source) ning interneti kaudu saadaval.“
Tootjad viitavad väidetavalt kasvavale nõudlusele vanainimeste seas.

Allikas: http://objektiiv.ee/hollandlastelt-maailmale-3d-prinditav-enesetapumasin-koos-kirstuga/

Read more...

kolmapäev, 13. detsember 2017

2017.12.12 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/15722-2017-12-12-otse-kumnesse


Read more...

Nõmme TV: Jõulupuu Ingismaal

Munitsipaaljõulupuu inglismaal Derby linnas. Piiratud kõrge aiaga ja automaatrelvadega varustatud valvurid. Suur rahvaste sõprus ja vendlus, kus massidena saabuvate "vendade" eest tuleb oma vara, elu ja elementaarseid pühadedekoratsioone jms kaitsta aedade ja automaatidega.

Read more...

Liberaalse demokraatia ideelised alused pärinevad prantsuse valgustajate filosoofiast.

Toomas Varrak. | FOTO: Postimees.ee

Need on vajutanud pitseri liberaaldemokraatia väärtussüsteemile ja tõrjunud demokraatia mõistest rohkem või vähem välja väärtusi, mis on omased teistele poliitilistele väärtussüsteemide, eelkõige konservatiivsele maailmavaatele, aga ka sotsialismile. Neid nimetatakse populistlikeks, ebademokraatlikeks, iganenuiks, tagurlikeks või isegi reaktsioonilisteks.

Tõrjutud väärtusteks on rahvuslus, religioon, traditsiooniline perekond, surmanuhtlus jõhkrate kuritegude karistamiseks, sotsiaalne õiglus jne, kui nimetada vaid esimesi meelde tulevaid. Tühiseid mugandusi arvestamata võib öelda, et kõik need väärtused mahtusid raskusteta demokraatia raamidesse ajal, mil seda mõistet kasutasid muistsed kreeklased.

Tegelikult on niisuguse tõrjumise taga liberaalide katse, kaaperdada mõiste demokraatia ja monopoliseerida selle sisu. On pisut kummaline, et ühe ja sama mõiste (rahvas) erinevad keelelised vormid, kreeka demos ja ladina populus on andnud poliitikas vastandliku sisu ja väärtuslaenguga terminoloogilisi tuletisi.

Tänases poliitilises kontekstis võiks ju küsida, mis muudab populistlikuks, äärmuslikuks ja ebademokraatlikuks inimeste soovimatuse leppida massilise sisserändega teistest riikidest ja kultuuripiirkondadest? Või mis muudab populistlikuks ja äärmuslikuks brittide soovi, lahkuda Euroopa Liidust, prantsuse Rahvarinde (FN) soovi loobuda eurost või EKRE poliitika Venemaaga uue piirilepingu sõlmimise vastu jne.

Neile küsimustele on sama raske vastata kui küsimusele, miks peaks pidama äärmuslikuks ja ebademokratlikuks soovi lahkuda erakonnast või ametiühingust, mille liikmeks kord on astutud; või mis muudab äärmuslikuks soovimatuse, lubada oma koju võõraid inimesi, kes mingitel põhjustel hülgavad omaenda elamispinna?

Lihtne pole ka põhjendada, miks on äärmuslik poliitika, mille eesmärgiks on õigluse taastamine? Need küsimused puudutavad mõistagi vaid äärmuslust, populismi ja ebademokraatlikkust, mitte moraali, poliitilist mõistlikkust või otstarbekust.

Moraali kontekstis vääriks ehk tähelepanu tõsiasi, et riigid, kust lähtub massiline migratsiooniliikumine, võitlesid aastat viiskümmend tagasi relv käes end vabaks koloniaalsest sõltuvusest. Võitluse tulemusena kihutati sealt minema euroopa kolonisaatoritest valitsev klass. Nüüd soovivad vabaduse kättevõitnud riikide kodanikud järgneda massiliselt lahkunud kolonisaatoreile. Need on vajutanud pitseri liberaaldemokraatia väärtussüsteemile ja tõrjunud demokraatia mõistest rohkem või vähem välja väärtusi, mis on omased teistele poliitilistele väärtussüsteemide, eelkõige konservatiivsele maailmavaatele, aga ka sotsialismile. Neid nimetatakse populistlikeks, ebademokraatlikeks, iganenuiks, tagurlikeks või isegi reaktsioonilisteks.

Toomas Varrak (Rooma Klubi)
Allikas: Facebook
______________
Neetud sotsialism on küll siin täiesti sajata mängu toodud...
M.I.

Read more...

teisipäev, 12. detsember 2017

"Räägime asjast" 10.12.2017

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-10122017/
 

Read more...

Fookuses: Urmas Viilma ettepanek abielule põhiseadusliku kaitse pakkumisest väärib toetust



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Ungari välisminister: Ungaris ei ole enam ühtegi sisserändajat

Migrandid ummistasid septembri alguses Budapesti Keleti raudteejaama. Paljud neist suundusid Austriasse ja Saksamaale ka jalgsi. (Foto: AFP/Scanpix)

Eestisse visiidile saabunud Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles täna hommikul "Terevisioonis", et kuigi riiki sisenes käesoleval aastal 391 000 migranti, ei ole Ungaris praegusel hetkel enam ühtegi sisserändajat.

"Praegusel hetkel ei ole Ungari territooriumil sisserändajaid. 391 000 sisserändajat tulid käesoleval aastal Ungarisse, aga nad kõik ka lahkusid, läksid Austriasse ja Saksamaale. Paar kuud tagasi me panime kinni oma lõunapoolse piiri Serbia ja Horvaatiaga. Nüüd on võimalik tulla üle meie piiri ainult läbi piiriületuspunktide," ütles Szijjarto.

Ta lisas, et enam ei ole võimalik reegleid rikkuda ja ületada piiri illegaalselt.
Välisminister selgitas ka miks Ungari kaebas pagulaste kvoodisüsteemi Euroopa kohtusse. "Me pidasime läbirääkimisi selle kohta, kuidas 125 000 inimest ära paigutada, aga meie diskussiooni jooksul tekkis palju rohkem inimesi, kes tulid Euroopa Liitu samal ajal sisse. Ma arvan, et see ei ole rakendatav, see ei ole terve mõistuse kohane ja see on vastuolus ka Euroopa Liidu määrustega," lausus Szijjarto.

Szijjarto ütles, et Euroopa aluslepingud, mis reguleerivad meie elu Euroopas, on loodud täiesti teistes tingimustes.
Saatejuht Urmas Vaino rääkis, et nii mõnedki arvavad, et Eestit see põgenike probleem ei puuduta, sest meie elatustase on nii madal, et tõenäoliselt pagulased ja majanduspõgenikud Eestit oma sihtriigina silmas ei pea.

Szijjarto märkis, et enamik inimestest, kes tulevad Euroopasse mass-sisserände raames, ei ole põgenikud, vaid majanduspõgenikud, kes tahavad leida paremat elu majanduslikus mõttes. "Enamus nendest tahavad minna Saksamaale. Need inimesed, kes asustatakse ümber näiteks Eestisse, Rumeeniasse, Bulgaariasse, siis nad lähevad kõik Saksamaale tagasi ja kuidas me saame sellist teisest rännet takistada, sellele vastust ei ole," sõnas minister. Ta lisas, et teisese rände kontrollimatus on ka üks põhjustest, miks ei ole võimalik rakendada kohustuslikku kvoodisüsteemi.

Suhted Venemaaga peaksid olema pragmaatilisemad
Rääkides Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, arvas Szijjarto, et need peaks olema pragmaatilisemad. "Meie alati peame kinni ühistest otsustest, kui me räägime sanktsioonidest või muudest sarnastest otsustest, kuid me leiame, et Euroopal on vaja praktilist ja pragmaatilist koostööd Venemaaga, mis tugineb vastastikusel austusel ja rahvusvahelisel õigusel," arvas ta.
"Euroopa on viimastel aastatel oma konkurentsivõimest väga palju kaotanud. Selleks, et vähemalt osa sellest tagasi saada, on selge, et siin peab olema tegemist praktilise lähenemisega Euroopa Liidu ja Euraasia majandusliidu vahel. Kuid loomulikult ma mõistan, et tegemist on ka julgeolekuküsimusega, eriti nende riikide jaoks siinses piirkonnas," lausus Szijjarto.
Krimmi annekteerimise kohta ütles välisminister, et rahvusvahelise õiguse rikkumisi ei tohiks kunagi unustada ja seda ei tohiks ka akstepteerida." Ungari positsioon on see, et me toetame Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Meie huvides tugev ja demokraatlik Ukraina," lõpetas Szijjarto.

Szijjarto kohtub täna välisminister Marina Kaljuranna, peaministri Taavi Rõivase ning riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallinguga. Samuti külastab ta kaubandus- ja tööstuskoda ning e-Estonia showroomi. Lisaks osaleb ta koos Marina Kaljurannaga president Toomas
Hendrik Ilvese kutsel konverentsil "Inimõigused muutuvas ajas".

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Read more...

esmaspäev, 11. detsember 2017

MATTI ILVES: EUROOPA ÜHENDRIIGID AASTAKS 2025?

Martin Schulz, Saksa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SPD) juht on esitanud edukate koalitsiooniläbirääkimiste läbiviimiseks Angela Merkelile nõude, et moodustataks 2025. aastaks Euroopa Ühendriigid uue põhiseaduse alusel.

Schulz tunneb end nüüd tugevana, hoolimata valimistel sotside täielikust läbikukkumistest. Ta teab hästi, et Merkeli jätkamine kantslerina on nüüd pärast esimiste koalitsioonikõneluste läbikukkumist täielikult tema kätes.
Seepärast Martin Schulz nõuabki radikaalset ELi reformi ja palju sügavamat integratsiooni, kui esialgu oli kavandatud ja  selline on hind, mis lõpetab poliitiline kriisi Saksamaal. Täpselt nii, nagu sotsid on unistanud ja võib arvata, et kogu koalitsioonileping tuleb täiesti sotsialistide nägu!

Schulz´i ettepanekud on sellised, et Brüsselile antaks üle võim üksikute liikmesriikide välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, samuti maksuksupoliitikas.
Nõutakse ka seda, et riigid, kes keelduvad saamast föderaalse Euroopa liikmeks kaotaksid automaatselt oma Euroopa Liidu liikmelisuse!

Sellised sotside nõudmised tooksid kaasa vaieldamatu EL-i surma vähemalt endisel kujul ja kui Merkel selliste valimised kaotanud partei nõuetega kaasa läheb, siis ta säilitab küll oma koha ja võimu, kuid loobumiste hinnaga. See näitab ka kujukalt, kuidas inimisiksus alla käib, kui ta on liiga pikalt võimutsema jäänud.

Meie argadele poliitikutele ja valitsusele on see viimaste riiklike suveräänsussugemete kaotamine muidugi oodatud tulemuseks ja jutud riiklikust iseseisvusest peaksid siis isegi rahva petmiseks, nagu nüüd, ära jääma. Tuleb täita vaid hoolega Brüsseli ja euroülemuste nõudmisi ning oma peaga pole vaja üldse mõelda, selline mõnus elu siis reeturitele ja provintsiülemustele...
Eesti võib aga jääda europrovintsiks liiga väikeseks ja nii võidakse meid liita Läti ja Leedu provintsidega - otstarbekus võib nõuda seda! Nõnda olemegi Balti või siis Ida-Balti provints ja
isegi nimetus Eesti on määratud tasapisi hääbuma.

Kasutatud allikas: http://www.telegraph.co.uk/news/2017/12/07/german-spd-leader-martinschulz-seeks-united-states-europe-2025/

Read more...

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #749 - Mart Helme



Nädala sündmustest Riigikogus räägib EKRE esimees Mart Helme. Saatesarjas EESTI AEG - Nädal Riigikogus, toome teieni kuumad hetked, tähtsamad otsused ja “ämbrid” meie poliitmaastikul ja seda eeskätt läbi rahvuskonservatiivse prisma.

Read more...

Malle Pärn: Progress ei tohi peatuda.

Nüüd tuleb meil, sõbrad, hakata võitlema erivaimsete ehk vaimsete vähemuste õiguste eest. LGBT võiks õla alla panna, nüüd on nendel ju õigused käes. Praegu diskrimineeritakse paljusid inimesi, arstid panevad neile ebaväärika diagnoosi: kergekujuline skisofreenia, raskekujuline paranoia, oligofreenia, orienteerumishäire ja nii edasi. Psühhopaatiani välja.

Neid nimetatakse siiamaani ühise nimega vaimuhaigused.

Need on ju ometi lihtsalt erinevat liiki vaimsed orientatsioonid.

Psühhoneuroloogilised vähemused. Pole olemas mingit "normaalsust", on erinevad orientatsioonid. Miks rikuvad psühhiaatrid inimõigusi, käitudes, nagu oleks nende käes Tõe monopoi? Psühhiaatria on ilmselt mingi pahatahtlike inimeste poolt normaalsete inimeste represseerimiseks loodud meditsiiniharu. Oleks ammu aeg nad ametlikust meditsiinist välja hääletada.

Ja tegelikult, milleks seda meditsiini üldse vaja on? Iga haigus on ju erinev tervislik orientatsioon. APA kuulutas homoseksuaalsuse sugukihu häirest normaalseks seksikäitumiseks, nüüd võiks maailma tervise instituut kustutada haiguste nimekirja täies koosseisu. Igasuguste haiguste ravimine tuleb ära keelata, sest see on inimõiguste rikkumine ja indiviidide vabaduste piiramine.

Allkias: Facebook

Read more...

pühapäev, 10. detsember 2017

Huvitavat pühapäevaks: David Icke šokeerib maailma salajaste dokumentidega


Read more...

Pariisi manifest: Euroopa, millesse tahame uskuda

2017. aasta mais tuli Pariisis kokku konservatiivsete teadlaste ja intellektuaalide rühm, keda ühendas mure Euroopa praeguse vaimse, kultuurilise ja ühiskondliku seisukorra ning võltsreligiooni tundemärke ilmutava nn Väär-Euroopa türannia pärast. Kohtumise tulemuseks on Pariisi manifest “Euroopa, millesse tahame uskuda”.

2017. aasta mais tuli Pariisis kokku konservatiivsete teadlaste ja intellektuaalide rühm. Neid ühendas ühine mure Euroopa poliitika, kultuuri, ühiskonna, kuid eelkõige Euroopa meelsuse ja identiteedi seisukorra pärast. Euroopa tsivilisatsiooni tohutusuur pärand on hävimas eksituste, enesepettuse ja ideoloogilise moonutuse tõttu.

Selle asemel, et abitult käsi laiutada või lisada ohtrale kirjandusele veel üks köide, mis diagnoosiks „lääne allakäiku“, usuvad Pariisi kohtumisest osavõtjad, et oluline on seda teha avalikult. Nad väljendasid oma kiindumust „tõelise Euroopa“ vastu ja tegid seda põhjustel, millest kõik võivad aru saada. Seda tehes oli esmalt vaja anda ülevaade tõelisest Euroopast, mis jääb varjatuks meie ajastul moes olevate abstraktsioonide all.

Tulemuseks on Pariisi manifest „Euroopa, millesse tahame uskuda“ („A Europe We Can Believe In“), mis on mõeldud äratuskellaks, et uuendada arusaama Euroopa tõelisest hingest ja võtta see omaks. See on ka kutse Euroopa rahvastele, et nad võiksid kiirelt taastada oma parimad traditsioonid ning luua koos rahumeelse, lootusrikka ja suursuguse tuleviku.

Liitu meiega selle kinnituseks!
7. oktoober 2017, Pariis

Pariisi manifest
EUROOPA, MILLESSE TAHAME USKUDA

1. Euroopa on meie kodu
Euroopa kuulub meile ja meie kuulume Euroopasse. Need maad on meie kodu, teist sellist meil pole. Raske on leida sõnu, mis oleksid väärilised põhjendama või õigustama, miks me Euroopat kalliks peame. See on jagatud ajalugu, lootus ja armastus. See on meile omane viis, paatose ja valu hetked.
See on inspireeriv lepitusprotsessi kogemus ja jagatud tuleviku lubadus. Need tavapärased maastikud ja sündmused on meie jaoks laetud erilise tähendusega, kuid seda mitte teiste jaoks. Kodu on koht, kus kõik on tuttav, kus meid tuntakse ära, ükskõik kui kaugele oleme rännanud. See on tegelik Euroopa – meie hinnaline ja asendamatu tsivilisatsioon.
2. Meid ähvardab Väär-Euroopa
Euroopat ähvardab ta enda väärarusaam oma tähtsusest ja rikkusest. See Väär-Euroopa kujutleb end täiusliku tsivilisatsioonina, mõistmata, et ta röövib meie kodu. See vale tugineb autentsete väärtuste moonutamisele ja liialdustele, olles sealjuures pime omaenese vigade ees.
3. Väär-Euroopa on utoopiline ja türanlik
Väär-Euroopa patroonid on vältimatu progressi ebausust nagu ära nõiutud. Nad usuvad: ajalugu on nende poolel, ja see usk muudab nad üleolevaks ja põlglikuks. Nad on võimetud tunnistama puudujääke rahvusjärgses ja kultuurijärgses maailmas, mida nad ehitavad. Veelgi enam, nad ignoreerivad inimlike tõekspidamiste allikaid, mida nad on ise kalliks pidanud – neidsamu, mida väärtustame meiegi.
Väär-Euroopa patroonid on vältimatu progressi ebausust nagu ära nõiutud. Nad usuvad: ajalugu on nende poolel, ja see usk muudab nad üleolevaks ja põlglikuks. Nad on võimetud tunnistama puudujääke rahvusjärgses ja kultuurijärgses maailmas, mida nad ehitavad.
Nad ignoreerivad, isegi eitavad Euroopa kristlikke juuri. Selle kõige juures tunnevad nad muret moslemite solvamise pärast, keda nad kujutavad ette rõõmsalt vastu võtmas nende ilmalikku multikultuurset vaateviisi.
Olles üdini eelarvamuslik, ebausklik ja ignorantne, on Väär-Euroopa lämmatav oma enesekiitusliku eriarvamusega, pimestatud nägemustega utoopilisest tulevikust. Ja loomulikult on seda tehtud vabaduse ja tolerantsuse nimel.
4. Me peame kaitsma tõelist Euroopat
Oleme jõudnud tupikusse. Euroopa tuleviku suurim oht ei ole Vene avantürism ega ka moslemite immigratsioon. Tõelist Euroopat ohustab hoopis Euroopas vohav väär, lämmatav mõtteviis. Meie rahvaid ja jagatud kultuuri õõnestatakse illusioonide ja enesepettustega, milline Euroopa on ja peaks olema. Me tõotame sellele vastu seista. Me kaitseme, toetame ja võitleme tõelise Euroopa eest, selle Euroopa eest, kuhu me kuulume!
Euroopa tuleviku suurim oht ei ole Vene avantürism ega ka moslemite immigratsioon. Tõelist Euroopat ohustab hoopis Euroopas vohav väär, lämmatav mõtteviis.
5. Solidaarsus ja kodanikulojaalsus ärgitavad aktiivselt osalema
Tõeline Euroopa eeldab ja ergutab poliitilises ja kultuurilises ühiselus aktiivset kaasalöömist. Euroopa ideaal on solidaarsus, mis põhineb kõigi jaoks kehtiva seadusega nõustumisel, kuid mis on selle nõudmistes piiratud. See nõusolek ei ole alati võtnud esindusdemokraatia vormi, aga meie kodanikulojaalsuse traditsioonid peegeldavad fundamentaalset nõusolekut meie poliitiliste ja kultuuriliste traditsioonidega, ükskõik mis vormis.
Minevikus võitlesid eurooplased selle nimel, et poliitilised süsteemid oleksid osalemisele rohkem avatud, ja me oleme uhked selle üle. Isegi kui nad tegid seda mõnikord avaliku mässu teel, kinnitasid nad soojalt, et hoolimata ebaõiglusest ja ebaõnnestumistest on selle kontinendi rahvaste traditsioonid meie omad. Säärane pühendumus reformideks muudab Euroopa kohaks, kus hinnatakse üha rohkem õiglust. Edumeelne vaim on sündinud armastusest ja lojaalsusest kodumaa vastu.
6. Kohustus vastutada tuleviku eest
Euroopa ühtsuse vaim lubab meil avalikus sfääris usaldada teisi, isegi siis, kui oleme võõrad. Euroopa linnade avalikud pargid, keskväljakud ja laiad peatänavad väljendavad Euroopa poliitilist vaimsust: me jagame oma ühist elu ja res publica’t.
Me eeldame, et meie kohustus on võtta vastutus meie ühiskonna tuleviku eest. Me pole passiivsed subjektid, keda valitsevad despootlikud jõud, olgu need kas pühad või ilmalikud. Me ei põlvita vääramatute ajaloojõudude ees. Eurooplaseks olemine tähendab omada poliitilist ja ajaloolist toimejõudu. Oleme oma jagatud saatuse autorid.
7. Rahvusriik – Euroopa tsivilisatsiooni tunnus
Tõeline Euroopa on rahvaste kogukond. Meil on oma keeled, traditsioonid ja piirid, kuid oleme alati tunnustanud sugulust üksteisega, isegi siis, kui oleme olnud vastuoludes või koguni sõjas.
Selline ühtsus mitmekesisuses näib meile loomulik. Ometi on see märkimisväärne ja hinnaline, sest see pole ei loomulik ega vältimatu. Ühtse mitmekesisuse kõige tavalisem poliitiline vorm on impeerium, mida Euroopa sõdalastest kuningad üritasid peale Rooma impeeriumi langemist taaselustada. Impeeriumivormi taastamisahvatlus on kestnud, kuid rahvusriik valitseb endiselt – poliitiline vorm, mis ühendab suveräänsust rahvaga. Sellest tulenevalt sai rahvusriigist Euroopa tsivilisatsiooni tunnus.
8. Euroopa ühtsus ja kosmopoliitsus
Rahvuslik kogukond on uhke, et ta reguleerib end ise omal moel. Tihtipeale ka kiites oma suurepäraseid kunsti- ja teadussaavutusi ning võisteldes teiste rahvustega, mõnikord ka lahinguväljal. See on haavanud Euroopat, mõnikord tõsiselt, kuid see pole kunagi ohustanud meie kultuurilist ühtsust. Tegelikult on see isegi vastupidi.
Kuna Euroopa rahvusriigid on muutunud ajalooliselt ühtsemaks ja tugevamaks, muutus ka Euroopa ühine identiteet kindlamaks. Pärast 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõdade kohutavat verevalamist tekkis meis veelgi suurem tahe austada meie ühist pärandit. See näitab Euroopa sügavust ja võimsust tsivilisatsioonina, mis on õiges mõttes kosmopoliitne.
Me ei otsi impeeriumi kehtestatud pealesurutud ühtsust. Selle asemel tunnistab Euroopa kosmopolitism, et isamaaline armastus ja kodanike lojaalsus avanevad ka laiemale maailmale.
9. Kristlus lõi Euroopa kultuurilise ühtsuse
Tõelist Euroopat on iseloomustanud ristiusk. Kiriku universaalne vaimne impeerium tõi Euroopasse kultuurilise ühtsuse, kuid tegi seda poliitilise impeeriumita. See on võimaldanud teatud ühiskondlikel osislojaalsustel õitseda ühises Euroopa kultuuris.
Autonoomia, mida nimetame kodanikuühiskonnaks, sai Euroopale iseloomulikuks tunnuseks. Lisaks sellele ei kaasne kristliku evangeeliumiga kõikehõlmav jumalik seadus, seega võib rahvaste ilmalike seaduste mitmekesisust kinnitada ja austada Euroopa ühtsust ohustamata.
Pole juhus, et ristiusu populaarsuse langemisega Euroopas on kaasnenud ka uued jõupingutused, et luua poliitiline ühtsus – raha- ja regulatsiooniimpeerium, mis on kaetud võltsreligioosse universalismiga, mida on loomas Euroopa Liit.
Tõelist Euroopat on iseloomustanud ristiusk. Kiriku universaalne vaimne impeerium tõi Euroopasse kultuurilise ühtsuse, kuid tegi seda poliitilise impeeriumita. See on võimaldanud teatud ühiskondlikel osislojaalsustel õitseda ühises Euroopa kultuuris.
10. Euroopa kristlikud juured
Tõeline Euroopa kinnitab iga inimese võrdset väärikust sõltumata soost, auastmest või rassist. See tuleneb samuti meie kristlikest juurtest. Meie niinimetatud pehmed voorused on ühemõtteliselt kristlik pärand: õiglus, kaastundlikkus, halastus, andestus, rahutegemine, heategevus.
Kristlus tõi meeste ja naiste vahelistesse suhetesse revolutsiooni, ennekõike hinnates armastust ja vastastikust truudust. Abielusideme sõlmimine võimaldab nii meestel kui ka naistel kokkukuuluvuses õitseda. Enamik ohvreid, mida me oma elus toome, toome abikaasa ja laste huvides. Selline eneseandmise vaim on järjekordne kristluse panus Euroopale, mida me hindame, armastame.
11. Kreeka ja Rooma pärand
Tõeline Euroopa saab inspiratsiooni ka klassikalistest traditsioonidest. Me tunneme end ära iidse Kreeka ja Rooma kirjanduses. Eurooplastena püüdleme vägevuse poole, mis on klassikaliste vooruste kroon. Vahel on see kaasa toonud vägivaldse võitluse ülimuslikkuse nimel.
Aga meisterlikkuse saavutamise idee inspireerib Euroopa mehi ja naisi looma ka ületamatult ilusaid muusika- ja kunstiteoseid ning tegema erakordseid läbimurdeid teaduses ja tehnoloogias.  Enesekindlate roomlaste tõsised voorused ning uhke kodanikuosalus ja kreeklaste filosoofilise uurimise vaimsus pole tõelises Euroopas kunagi unustatud. Ka see on meie pärand.
12. Euroopa – rahvaste kogukond
Tõeline Euroopa pole kunagi olnud täiuslik. Väär-Euroopa pooldajad ei eksi, taotledes arengut ja reformi. Alates 1945. ja 1989. aastast on väga palju saavutatud, mida peaksime väärtustama ja austama. Meie ühine jagatud elu on käimasolev projekt, mitte kivistunud pärandkultuur. Euroopa tulevik sõltub siiski meie parimatele traditsioonidele rajatud uuenenud lojaalsusest, mitte võltsist universaalsusest, mis nõuab unustust ja eneseeitust.
Euroopa ei alanud valgustusajastuga. Euroopa Liit ei vii täide meie armastatud kodu. Tõeline Euroopa on ja jääb rahvaste kogukonnaks sellel mandril. Kogukonnaks, mis on küll vahel ägedaltki eristuv, kuid mida ühendab vaimne pärand, mille üle me koos arutame, mida arendame, jagame ja armastame.
Euroopa ei alanud valgustatusajastuga. Euroopa Liit ei vii täide meie armastatud kodu. Tõeline Euroopa on ja jääb rahvaste kogukonnaks sellel mandril.
13. Oht kaotada kodu
Tõeline Euroopa on ohus. Populaarse suveräänsuse saavutused, impeeriumidele vastandumine, ühiskondlikku armastust tulvil kosmopoliitsus, kristlik pärand inimlikust ja väärikast elust, kooselu meie klassikalise kultuuripärandiga – kõik see on käest libisemas. Väär-Euroopa patroonid loovad universaalsetest inimõigustest imiteeritud kristluse ja me kaotame enda kodu.
14. Valevabaduse võidukäik
Väär-Euroopa kiitleb enneolematu pühendumusega inimvabadusele. Kuid see vabadus on väga ühekülgne. See reklaamib end kui vabadus ilma igasuguste piiranguteta: seksuaalne vabadus, eneseväljendusvabadus, vabadus olla „sina ise“.
1968. aasta generatsioon käsitleb neid vabadusi kui väärtuslikku võitu kunagi võimsa ja rõhuva kultuurirežiimi üle. Nad näevad ennast suurte vabastajatena ja nende ülesastumist tunnustatakse kui väärikat moraalset saavutust, mille eest peaks kogu maailm tänulik olema.
Väär-Euroopa kiitleb enneolematu pühendumusega inimvabadusele. Kuid see vabadus on väga ühekülgne. See reklaamib end kui vabadus ilma igasuguste piiranguteta: seksuaalne vabadus, eneseväljendusvabadus, vabadus olla „sina ise“.
15. Ühiskonnas levib individualism, isolatsioon, sihitus
Euroopa nooremate põlvkondade jaoks ei ole reaalsus paraku nii roosiline. Hedonism viib sageli igavuse ja enese sügavalt kasutuna tundmiseni. Inimeste side abielus on nõrgenenud. Seksuaalse vabaduse tormis on meie noorte inimeste sügav soov abiellumise ja pereloomise vastu väga tihti pärsitud. Vabadus, mis muserdab meie südamete sügavaimat igatsust, muutub needuseks.
Meie ühiskond näib liikuvat individualismi, isolatsiooni ja sihituse poole. Vabaduse asemel oleme kukkunud mugavasse tarbija- ja meediapõhisesse kultuuri. Meie kohus on rääkida tõtt: 1968. aasta generatsioon hävitas, mitte ei loonud. Nad lõid vaakumi, mis on nüüd täidetud sotsiaalmeedia, odava turismi ja pornograafiaga.
16. Püüd piirata sõna- ja südametunnistuse vabadust
Samal ajal kui kuuleme uhkest pretsedenditust vabadusest, on Euroopa elu paradoksaalselt üha enam ja põhjalikumalt reguleeritud. Reeglid – mis sageli on koostatud anonüümsete tehnokraatide poolt, koostöös võimsate huvirühmadega – reguleerivad meie töösuhteid, meie ärilisi otsuseid, meie hariduskvaliteeti, meie uudisvooge ja meelelahutuslikku meediat.
Nüüd püüab Euroopa tugevdada kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad sõnavabadust, Euroopa põlisvabadust – südametunnistuse vabadust. Nende piirangute sihtmärk pole rõvedus või teised avaliku elu moraalirikkumised. Selle asemel tahavad Euroopa juhtorganid poliitilist kõnet ilmselgelt piirata.
Poliitilised juhid, kes kõnelevad islami ja immigratsiooni ebamugavatest tõdedest, mõistetakse juba eos hukka. Poliitiline korrektsus toob endaga kaasa palju tabuteemasid, mida peetakse talumatuks väljakutseks status quo’le. Väär-Euroopa tegelikult ei julgusta vabaduse kultuuri. See edendab turupõhist homogeenset kultuuri ja poliitiliselt pealesunnitud kooskõla.
Samal ajal kui kuuleme uhkest pretsedenditust vabadusest, on Euroopa elu paradoksaalselt üha enam ja põhjalikumalt reguleeritud. Reeglid – mis sageli on koostatud anonüümsete tehnokraatide poolt, koostöös võimsate huvirühmadega – reguleerivad meie töösuhteid, meie ärilisi otsuseid, meie hariduskvaliteeti, meie uudisvooge ja meelelahutuslikku meediat.
17. Pühendumine multikultuursusele ja võrdsusele
Väär-Euroopa kiitleb ka enneolematu pühendumusega võrdsusele. See eitab diskrimineerimist ja väidetavalt kaasab kõiki rasse, religioone ja identiteete. Tõeline areng on tõepoolest toimunud, aga sellega on kaasnenud utoopiline eraldumine reaalsusest. Viimase põlvkonna jooksul on Euroopa järginud suurejoonelist multikultuursuse eeskava.
Moslemite assimileerumise propageerimist meie kommete ja tavadega, veel vähem meie usundiga, on peetud tõsiseks ebaõigluseks. Meile öeldakse, et võrdõiguslikkusele pühendumine nõuab meilt kõikidelt, et unustaksime kõik aspektid, mis meie arvates muudavad meie kultuuri parimaks.
Paradoksaalselt räägib Euroopa multikultuurne ühiskond, mis eitab oma kristlikke juuri, kristlikust ülemaailmsest heategevuslikust ideaalist jätkusuutmatus ja liialdatud vormis. See nõuab Euroopa rahvalt enesesalgamise pühalikku taset.
Peame kinnitama meie kodumaa koloniseerimist ja meie 21. sajandi kultuuri hiilguse lõppemist – kollektiivset eneseohverdust mingisuguse uue globaalse kogukonna heaks, mis on sündinud rahu ja õitsengu nimel.
18. Väärarvestus
Teemas, millest kõneleme, on palju pahasoovlikkust. Enamik meie ühiskondlikest juhtidest kindlasti eeldab Euroopa kultuuri paremust, mida ei tohi avalikult kinnitada viisil, mis võiksid sisserändajaid solvata. Arvestades seda eeldust, arvavad nad, et assimileerumine toimub kiiresti ja loomulikult.
Vana imperialistliku mõtlemise iroonilise kajana eeldavad Euroopa juhtivad organid, et loodusseaduste või ajaloo näitel muutuvad „nemad“ samasuguseks nagu „meie“ ja et vastupidine on võimatu. Samal ajal on ametlik multikultuursus vastu võetud kui terapeutiline vahend õnnetute, kuid „ajutiste“ kultuuriliste probleemide lahendamiseks.
19. Tehnokraatide türannia üha kasvab
On veel tumedamapoolset pahatahtlikkust. Viimase põlvkonna ajal on üha suurem osa juhtivast klassist otsustanud, et kiirendatud globaliseerumine on nende endi huvides. Nad soovivad luua üleriigilisi institutsioone, mida neil on võimalik kontrollida ilma ebamugavust tekitava suveräänsuseta.
Üha rohkem on selge, et demokraatia defitsiit Euroopa Liidus ei ole pelgalt tehniline probleem, pelgalt bürokraatlik nähe, mida saaks tehniliste vahenditega leevendada. Pigem on säärane defitsiit fundamentaalne pühendumus ja seda kaitstakse innukalt. Vastus kõikidele inimõigusi puudutavatele  küsimustele on tehnokraatlik: alternatiivi pole. Seisame vastamisi veel õrna, kuid tõusuteel oleva tõelise türanniaga.
Üha rohkem on selge, et demokraatia defitsiit Euroopa Liidus ei ole pelgalt tehniline probleem, pelgalt bürokraatlik nähe, mida saaks tehniliste vahenditega leevendada… Vastus kõikidele inimõigusi puudutavatele  küsimustele on tehnokraatlik: alternatiivi pole. Seisame vastamisi veel õrna, kuid tõusuteel oleva tõelise türanniaga.
20. Väär-Euroopa nõrkus
Väär-Euroopa ideed on muutumas ilmselgeks, vaatamata nende partisanide katsetele toetada mugavaid illusioone. Mis kõige tähtsam, Väär-Euroopa on tegelikult palju nõrgem kui keegi oskas arvata.
Meelelahutus ja materiaalne tarbimine ei hoia kodanikuühiskonda pikemas plaanis elus. Kõrgeimate ideaalide püstitamise ja patriootliku uhkuse väljendamise mahasurumine on kaasa toonud olukorra, kus meie ühiskond ei suuda ennast enam kaitsta. Veelgi enam, kaasav retoorika ja umbisikuline majandussüsteem, milles domineerivad rahvusvahelised ettevõtted, ei uuenda kodanike usaldust ega sotsiaalset sidusust.
Peame jällegi olema avameelsed: Euroopa ühiskond on märkimisväärselt narmendamas, et mitte öelda traagiliselt kurnatud. Kui me vaid avame oma silmad, näeme üha tugevamat valitsuse jõu ja sotsiaalse ning haridusliku juhtimise kasutamist. Mitte ainult islami terror ei too relvastatud sõdureid tänavatele. Märulipolitsei on nüüdisajal vajalik, et peatada vägivaldseid proteste ja isegi purjus jalgpallifännide horde. Meie jalgpallifännide fanaatiline lojaalsus on meeleheite märk sügavast vajadusest ühtsustunde järele, mis vastasel juhul poleks Väär-Euroopas täidetud.
21. Muutused ülikoolide hoiakutes
Euroopa intellektuaalne klass kuulub suures osas paraku Väär-Euroopa ideoloogia partisanide hulka. Meie ülikoolid on kahtlemata Euroopa tsivilisatsiooni säravamaid pärleid. Kui igale järgnevale põlvkonnale edastati vanasti eelmiste tarkusi, siis tänaseks loetakse kriitiliseks mõtlemiseks mineviku lihtsameelset tõlgendust kriitilises võtmes.
Euroopa vaimsuse teejuht on olnud intellektuaalse aususe ja objektiivsuse range distsipliin. Kuid viimase kahe generatsiooni vältel on see üllas ideaal muutunud. Askeetlikkus, mis kunagi püüdis vaimu vabastada domineeriva arvamuse türanniast, on sageli muutunud enesega rahulolevaks ja kahtlemata vimmaks kõige vastu, mis on meie enda oma. Säärane kultuurist lahtütlemine on muutunud odavaks ja lihtsaks viisiks olla „kriitiline“.
Viimane põlvkond on seda loengusaalides omajagu praktiseerinud, see on muutunud doktriiniks, dogmaks. Ühinedes selle usutunnistusega, räägitakse sellest kui valgustatusest ja vaimse valiku märgist. Selle tagajärjel on meie ülikoolid muutunud aktiivseteks kultuurihävitusrelvadeks.
22. Asendamatu eliit
Meie juhtivad ühiskondlikud klassid edendavad inimõigusi. Nad töötavad võitluses kliimamuutustega. Nad töötavad globaalselt rohkem integreeritud turumajanduse ja maksupoliitika ühtlustamise nimel. Nad jälgivad soolise võrdõiguslikkuse progressi. Nad teevad meie jaoks nii palju!
Mis vahet on seal tegelikult, mis mehhanismide järgi nad ametisse said? Mis siis kui Euroopa rahvas muutub nende hoole all aina skeptilisemaks?
23. Väär-Euroopa türanniale on alternatiiv
Kasvav skeptitsism on täielikult õigustatud. Tänasel päeval domineerib Euroopas sihitu materialism, mis ei suuda mehi ja naisi motiveerida peret looma ja lapsi saama. Loobumiskultuur jätab järgmise põlvkonna identiteeditundest ilma.
Mõnedes meie Euroopa riikides on piirkonnad, kus moslemid elavad kohalikest seadustest eemal, mitteametlikus autonoomias, nagu oleksid nad pigem kolooniaelanikud kui meie riikide kaasliikmed. Individualism isoleerib meid üksteisest.
Globaliseerumine muudab miljonite inimeste väljavaateid elule. Kui neile vastu vaielda, väidavad meie juhid, et nad töötavad vaid selle nimel, et kohaneda möödapääsmatute vajadustega. Ükski teine teerada pole võimalik ja vastupanu on irratsionaalne. Asjad ei saavat olla teisiti. Need, kes on vastu, kannatavad väidetavalt nostalgia käes, mille eest nad väärivad moraalset hukkamõistu kui rassistid või fašistid.
Kuna ühiskondlik lõhestumine ja kodanike usaldamatus muutuvad järjest nähtavamaks, muutub Euroopa avalik elu vihasemaks, tigedamaks ning keegi ei oska öelda, kuhu see viib. Me ei tohi seda teed jätkata. Me peame Väär-Euroopa türannia kõrvale heitma. On olemas alternatiiv.
Tänasel päeval domineerib Euroopas sihitu materialism, mis ei suuda mehi ja naisi motiveerida peret looma ja lapsi saama. Loobumiskultuur jätab järgmise põlvkonna identiteeditundest ilma.
24. Väär-Euroopa kui võltsreligioosne ettevõte
Uuendus algab teoloogilise eneseteadmisega. Väär-Euroopa universaalsus ja universaalsuse pretensioonid näitavad, et Väär-Euroopa puhul on tegemist kunstliku religioosse ettevõttega, millel on tugevad usutunnistuslikud seisukohad ja ka oma kirikuvanded. See on tugev opiaat, mis halvab Euroopat kui poliitilist keha.
Peame nõudma, et usulised püüdlused jääksid ikkagi usu-, mitte poliitika, veel vähem bürokraatia valdkonda. Selleks, et enda poliitilist ja ajaloolist olemust taastada, on hädavajalik Euroopa ühiskondlik elu taas ilmalikustada.
25. Euroopa peab olema parimas mõttes liberaalne
See tähendab, et tuleb loobuda valelikust keelekasutusest, mis tõrjub vastutuse võtmist ja toetab ideoloogilist manipulatsiooni. Mitmekesisusest, kaasamisest ja multikultuursusest rääkimine on sisutühi.
Tihtipeale kasutatakse sellist keelt viisil, mis iseloomustab pigem meie ebaõnnestumisi kui saavutusi: sotsiaalse solidaarsuse hargnemine on tegelikult sallivuse, kaasamise ja vastuvõtmise märk. See on turunduskeel. Keel, mille eesmärk on pigem varjata reaalsust kui seda valgustada. Me peame taastama püsiva austuse reaalsuse vastu, austama tegelikkust ja fakte.
Keel on delikaatne vahend ja selle kasutamine relvana rikub seda. Me peaksime olema lingvistilise kombekuse patroonid. Hukkamõistmine on märk meie praeguse hetke allakäigust. Me ei tohi taluda verbaalset hirmutamist.
Peame kaitsma neid, kes räägivad mõistlikult, isegi kui arvame, et nende seisukohad on ekslikud. Euroopa tulevik peab olema parimas mõttes liberaalne, mis tähendab pühendumist avalikule arutelule, erinevalt vägivallast ja sundimisest.
26. Vajame uut tüüpi riigimehelikkust
Väär-Euroopa ja selle utoopilise võltsreligioosse piirideta maailma müüdi murdmiseks on vaja uut tüüpi riigimehelikkuse ja uut tüüpi riigimehe mudelit. Hea poliitiline liider seisab konkreetse rahva heaolu eest. Hea riigimees käsitab meie ühist Euroopa pärandit ja meie konkreetseid rahvustraditsioone suurepäraste ja elujõuliste, kuid samas ka habraste kingitustena.
Hea poliitiline liider ei tõrju seda pärandit ega loobu sellest utoopiliste unistuste nimel. Sellised juhid austavad oma rahva tunnustust; nad ei janune rahvusvahelise üldsuse heakskiitu, mis tegelikult on oligarhia avaliku suhtluse aparaat.
27. Rändepoliitikas peaks õppima kogemusest
Tunnustades Euroopa rahvaste eripära ja kristlikku pärandit, ei pruugi me lasta end segada multikultuurlaste kahtlastel väidetel. Sisseränne ilma assimilatsioonita on kolonisatsioon ja sellele tuleb vastu olla. Me ootame õigustatult, et need, kes rändavad meie maadesse, kohanevad meie rahva ja tavadega. Seda ootust peab toetama usaldusväärne poliitika.
Multikultuursuse kuvand on sisse toodud Ameerikast. Ent Ameerika suur sisseränne kasvas 20. sajandi algul. Perioodil, mil majanduskasv oli märkimisväärne, kus praktiliselt polnud heaoluriiki ja kus oli väga tugev rahvusliku identiteedi tunnetus, mille sisserändajad pidid omaks võtma. Pärast suure hulga sisserändajate vastuvõtmist sulgesid ameeriklased pea kahe põlvkonna vältel immigrantidele uksed. Euroopa peab Ameerika kogemusest õppima, mitte võtma omaks kaasaegse Ameerika ideoloogiaid.
Nimetatud kogemus näitab meile, et töökoht on võimas assimileerumismootor, et helde heaolusüsteem võib takistada assimilatsiooni ja et ettevaatlik poliitiline juhtimine tähendab vähendatud sisserännet, mõnikord drastiliseltki. Me ei tohi lasta multikultuursel ideoloogial deformeerida meie poliitilisi otsuseid selle kohta, kuidas kõige paremini teenida ühiskasu, mis eeldab rahvuslikelt kogukondadelt piisavat ühtsust ja solidaarsust, et näha heaolu kui ühisväärtust.
Tunnustades Euroopa rahvaste eripära ja kristlikku pärandit, ei pruugi me lasta end segada multikultuurlaste kahtlastel väidetel. Sisseränne ilma assimilatsioonita on kolonisatsioon ja sellele tuleb vastu olla.
28. Ainult impeeriumid on multikultuursed
Pärast teist maailmasõda arendas Lääne-Euroopa elujõulist demokraatiat. Nõukogude impeeriumi lagunemise järel hakkasid Kesk-Euroopa rahvad oma kodanikutunnet taastama. See on üks Euroopa väärtuslikumaid saavutusi. Kuid see kaob, kui me ei tegele sisserände ja demograafiliste muutustega meie rahvaste seas.
Ainult impeeriumid võivad olla multikultuursed ja selleks muutub ka Euroopa Liit, kui me ei suuda muuta uuendatud solidaarsust ja kodanike ühtsust selleks kriteeriumiks, mida kasutame sisserändepoliitika ja assimilatsioonistrateegia hindamiseks.
29. Vaimse suuruse tunde taastamine
Paljud arvavad ekslikult, et Euroopat vapustavad vaid sisserändega seotud vastuolud. Tegelikult on see vaid üks dimensioon üldisemast sotsiaalsest lagunemisest.
Me peame taastama teatavate ühiskondlike rollide väärikuse. Lapsevanemail, õpetajail ja professoreil on kohustus vormida oma hoolealuseid. Me peame võitlema oskuse kultuse vastu, kui see tuleneb tarkuse, taktitunde ja kultuurilise eluviisi arvelt.
Euroopat ei saa uuendada olemata vastu ülemäärasele egalitarismile ja tarkuse vähendamisele tehniliste teadmiste tasemele. Toetame kaasaegse ajastu poliitilisi saavutusi. Igal mehel ja naisel peaks olema võrdne hääl. Põhiõigusi tuleb kaitsta.
Terve demokraatia vajab aga sotsiaalseid ja kultuurilisi hierarhiaid, mis julgustavad tipptaseme saavutamist ja austavad neid, kes pingutavad ühise heaolu nimel. Peame taastama vaimse suuruse tunde ja austama seda, selleks et meie tsivilisatsioon suudaks vastu pidada ühelt poolt paljalt jõukuse kasvavale võimule ja teiselt poolt vulgaarsele meelelahutusele.
30. Uus konsensus moraalse kultuuri suhtes
Inimväärikus on palju enamat kui õigus olla rahule jäetud, ja rahvusvaheliste inimõiguste doktriinid ei kata kõiki õiglusnõudeid ja heaolu. Euroopal on vaja uuendada konsensust moraalse kultuuri suhtes, et elanikkonda saaks juhtida õilsa elu poole. Me ei tohi lubada, et vale arusaam vabadusest takistaks seaduse mõistlikku kasutamist, et ära hoida pahelisust.
Me peame olema andestavad inimliku nõrkuse suhtes, kuid Euroopa ei saa õitseda ilma et taastataks ühiskondlik püüdlus normaalsele, õigele käitumisele ja inimkonna tippsaavutustele. Väärikuse kultuur kasvab sündsustundest ning kohustuste täitmisest. Me peame uuendama sotsiaalsete klasside vahelist austust, mis iseloomustab ühiskonda ning mis väärtustab kõigi panust.
31. Ka turumajanduses ei peaks kõik olema müügiks
Kuigi me tunnustame vaba turumajanduse positiivseid aspekte, peame me vastu seisma ideoloogiatele, mis tahavad turu loogikat muuta totaalseks. Me ei saa lubada, et kõik on müügiks.
Hästi toimivad turud vajad õigusriigi põhimõtet ja meie õigusriik peaks sihtima tõhusama majanduse poole. Turud toimivad kõige paremini siis, kui need on ühendatud tugeva sotsiaalse institutsiooniga, mis toimib mitteturunduslikul põhimõttel. Majanduslik kasv on küll kasulik, kuid mitte kõige väärtuslikum vara. Turud peavad olema orienteeritud sotsiaalsetele väärtustele.
Tänapäeval ähvardab korporatiivine gigantism isegi poliitilist suveräänsust. Rahvad peavad tegema koostööd, et toime tulla arrogantsete ja mõttetute globaalsete majandusjõududega. Me kinnitame valitsuse võimu mõistlikku kasutamist, et säilitada mittemajanduslikud sotsiaalsed väärtused.
32. Vajadus reformida haridust
Me usume, et Euroopa kultuur ja ajalugu väärivad säilitamist. Paraku meie ülikoolid väga tihti reedavad meie kultuuripärandi. Meil on vaja reformida õppekavasid, et edendada meie ühiskultuuri edasiandmist, selle asemel et õpetada noori kultuuri hülgama. Õpetajatel ja mentoritel on igal tasemel ajaloo edasikandjate kohustus. Nad peaksid olema uhked, et nende roll on olla sild eelnevate ja tulevate generatsioonide vahel.
Peame ka uuendama Euroopa hinnalist kultuuri sellega, et seame ilusa ja suursuguse standardiks ja ei aktsepteeri kunstide alandamist poliitiliseks propagandaks. See nõuab uut põlvkonda patroone. Bürokraatia ja korporatsioonid on näidanud, et nad on halvad kunstidehaldurid.
33. Abielu ja perekond kui ühiskonna alus
Abielu on kodanikuühiskonna vundament ja mehe ning naise vahelise harmoonia alustala. See on intiimne side, mis saavutatakse leibkonna säilitamise ning laste kasvatamise teel.
Me kinnitame, et meie üks kõige põhjapanevamaid rolle nii ühiskonnas kui inimestena on olla emad ja isad. Abielu ja lapsed on terviklik pilt inimeste õitsengust. Lapsed vajavad ohverdusi nendelt inimestelt, kes nad ilmale toovad. See ohverdus on üllas ja väärib austust. Me toetame mõistlikku sotsiaalpoliitikat, et julgustada ja tugevdada abielu, sünnitamist ja laste kasvatamist.
Ühiskonnal, mis ei tervita laste olemasolu, pole tulevikku.
Abielu on kodanikuühiskonna vundament ja mehe ning naise vahelise harmoonia alustala. … Me kinnitame, et meie üks kõige põhjapanevamaid rolle nii ühiskonnas kui inimestena on olla emad ja isad.
34. Populism kui mäss Väär-Euroopa türannia vastu
Tänasel päeval valdab Euroopat niinimetatud populismi tõusu tõttu suur ärevus, kuigi selle mõiste tähendust ei määratleta kunagi ning seda kasutatakse enamjaolt sõimusõnana.
Meil on omad kahtlused. Euroopal tuleb pigem tugineda oma traditsioonide sügavale tarkusele, mitte keskenduda lihtsustatud loosungitele ja vaenu tekitavatele emotsionaalsetele üleskutsetele.
Siiski tunneme, et seda uut poliitilist nähtust võib kujutleda kui tervemõistuslikku mässu Väär-Euroopa türannia vastu ja seda sildistatakse „antidemokraatlikuna“ nagu ükskõik missugust ohtu tema status quo’le ja moraalse seaduspärasuse monopolile. Niinimetatud populism vastandub valitseva võimu diktatuurile ja seda õigustatult. See on märk, et isegi meie alla käinud ja vaesunud poliitilise kultuuri keskel võib Euroopa inimeste ajalooline olemus taassündida.
35. Meie tulevik – tõeline Euroopa
Me lükkame tagasi väite, et meil puudub mõistlik alternatiiv kunstlikule, hingeta ühendatud turule, riikidevahelisele bürokraatiale ja libedale meelelahutusele. Leivast ja tsirkusest ei piisa. Vastutustundlik alternatiiv on tõeline Euroopa.
36. Ühinegem, et tõrjuda utoopilised fantaasiad!
Praegusel hetkel palume kõikidel eurooplastel endaga ühineda, et tõrjuda utoopilised fantaasiad piirideta multikultuurilisest maailmast. Me armastame oma kodumaad õigustatult ja püüame oma lastele edasi anda kõik üllad asjad, mille oleme ise pärandiks saanud.
Eurooplastena jagame ühist pärandit ja see pärand palub meil elada Euroopa rahvastena koos ja rahus. Uuendagem riiklikku suveräänsust ja taastagem ühise poliitilise vastutuse väärikus Euroopa tuleviku heaks.

Allakirjutanud:
Phillipe Bénéton (Prantsusmaa)
Rémi Brague (Prantsusmaa)
Chantal Delsol (Prantsusmaa)
Roman Joch (Tšehhi)
Lánczi András (Ungari)
Ryszard Legutko (Poola)
Roger Scruton (Ühendkuningriik)
Robert Spaemann (Saksamaa)
Bart Jan Spruyt (Holland)
Matthias Storme (Belgia)

Tõlkinud Virgo Agan, toimetanud Tiia Raudma, Andres Langemets ja Veiko Vihuri

Allikas: http://objektiiv.ee/pariisi-manifest-euroopa-millesse-tahame-uskuda/

Read more...

Kas Leo Mannermaast on saanud holokausti eitaja?

Link: https://static.mvlehti.net/uploads/2017/12/NIIN-SANOTUT-JUUTALAISET.mp4?_=1

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

laupäev, 9. detsember 2017

Laupäevased pildid


Read more...

Abielu mõiste vajab põhiseaduslikku kaitset!


Lgp Matti Ilves!

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et avaldasime meie sihtasutuse nimel toetust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma ettepanekule anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse.

Viilma üleskutset kajastava uudise leiate siit:


Meie sihtasutuse toetusavaldus on aga kättesaadav siit:


Nagu ma kirjutasin ka meie sihtasutuse temaatilises pressiteates – mida ei kajastanud juba harjumuspäraseks saanud kombel pea ükski peavoolu väljaanne–, oleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine väga hea ja vajalik võimalus leevendada kooseluseaduse läbisurumisega ühiskonnas tekitatud pingeid.

Teame ju väga hästi, et kooseluseaduse laadsete homopartnerlusseaduse läbisurumine on paljudes lääneriikides sillutanud teed ka abielu mõiste radikaalsele ümbermääratlemisele, ühiskonna alusväärtustega vastuolus oleva ideoloogilise programmi pealesurumisele ning selle mõjul teiste inimeste elementaarsete kodanikuõiguste- ja vabaduste ahistamisele.

Selle tõsiasja tõin välja ka alljärgnevas tabelis, mis räägib väga selget keelt – peaks olema pime või lausrumal, et siin mitte selget mustrit märgata.
 http://www.objektiiv.eeKuivõrd kõik poliitilised jõud on kooseluseaduse läbisurumise kontekstis kinnitanud, et selle projekti varjatud eesmärgiks ei ole abielu mõiste ümbermääratlemine, siis oleks nüüd hea võimalus nende väidete siirust tõestada, toetades abielu mõistele põhiseaduse tasandil kaitse andmist üksnes ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.
 Selle eesmärgi poole liikumiseks võimalikult suure jõu koondamine on seda olulisem, et nn homoabielu seadustamiseks surve pidevalt kasvab.

Alles eile jõudis lõpule "homoabielu" seadustamine Austraalias, mille kohta saate lähemalt lugeda siit:


Veelgi tähelepanuväärsemalt langetas aga Austria konstitutsioonikohus üleeile otsuse, mille kohaselt on tsiviilkoodeksis abielu vaid mehe ja naise liiduna käsitlev artikkel 44 riigi põhiseadusega vastuolus. Nimelt olevat kohtu hinnangul abielu piiramine vaid ühe mehe ja ühe naise liiduna diskrimineeriv. Kohtu otsuse tulemusel võivad samast soost isikud alates 2019. aastast omavahel abiellu astuda. Selle asja kohta leiate põhjaliku uudise siit:


Nagu ma Austria konstitutsioonikohtu otsust kommenteerides ütlesin, on sel juhtumil selged paralleelid ka Eestis toimuvaga.

Esiteks nähtub sellest kaasusest eelnevalt juba mainitu, et kui homoaktivistidel õnnestub kooseluseaduse laadne seadus läbi suruda ja kehtima panna, siis hakatakse kohe nõudma ka abielu mõiste moonutamist. Pangem tähele, et Austrias võeti kooseluseaduse laadne seadus vastu alles 2010. aastal...

Ent teiseks ja ehk veelgi olulisemalt nähtub Austrias toimunust, et kohtute omavoli kaudu võib abielu mõiste pea peale pööramine toimuda sisuliselt üleöö, ilma igasuguse demokraatliku parlamentaarse menetluseta. Sellise stsenaariumi eest ei ole kaitstud ka Eesti – piisab vaid mõnest ideoloogiliste ambitsioonidega riigikohtunikust, kes on valmis ületama oma volituste piire, ja ongi kõik.

Seejuures on mõtlemapanev, et meie riigikogus hakkabki varsti arutama seonduvaid küsimusi, vaagides, kas USA-s sõlmitud “homoabielu” võiks tunnustada Eestis kehtiva abieluna või mitte. Olgugi, et seadusandja tahte kohaselt peaks selliseid liite käsitlema avaliku korraga vastuolus olevana ja seega tunnustamisele mittekuuluvatena, on näiteks Tallinna Ringkonnakohus jõudnud juba vastupidisele seisukohale. Seega on olukord üpris pingeline, ettearvamatu ja ohtlik.

See toob meid tagasi abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmise vajaduse juurde, sest selle näol oleks tegu praktiliselt ainukese sammuga, mis annaks abielu mõiste püsimajäämisele garantii ja hoiaks selle moonutamise ära.

Seejuures ei ole üldse vaja nö jalgratast leiutada – tähelepanuväärselt on abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andnud terve rida Ida- ja Kesk-Euroopa riike, alustades Läti, Leedu, Poola ja Ungariga ning lõpetades Ukraina, Slovakkia, Horvaatia ja Gruusiaga.

Nendes riikides on astutud ühiskonna alusväärtuste kaitseks selged sammud, mille sõnum on väga lihtne – meil ei ole midagi selle vastu, et soodustada inimeste tsiviilõiguslikes suhetes esinevatele probleemidele lahenduste leidmist, aga me ei nõustu ühiskonnale võõra ideoloogilise projekti jõuga pealesurumisega ning me kaitseme oma identiteedi aluseks olevaid väärtusi vastavalt sellele, mida me peame õigeks ja heaks. Seda sama eeskuju peaks järgima ka Eesti.

Kuivõrd abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmisel on tegu ühiskonna alusväärtustesse puutuva küsimusega, oleks igati kohane otsustada see küsimus rahvahääletusel ehk rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt. Ühtlasi tõestaks see, et Eesti poliitilistes ringkondades on säilinud mingisugunegi reaalne austus demokraatia ideaali vastu.

Kokkuvõttes töötame meie sihtasutuses järjepidevalt selle nimel, et Urmas Viilma ettepanek leiaks laiema poliitilise toetuse.

Selleks, et saaksime oma tööd teha võimalikult hästi ja mõjukalt, palun Teid, et kui Te seda juba teinud ei ole, siis andke ANNETUSEGA oma panus meie portaali Objektiiv jõulukampaania õnnestumiseks.
 
Võimalusel kutsuge ka oma sõpru ja tuttavaid Objektiivi toetama, et meie annetustekampaania jõuaks hiljemalt jõuludeks eesmärgini.

Nagu ikka – oluline on absoluutselt iga annetus, sõltumata summast!

Teid tervitades ja rahulikku advendiaega soovides

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP