RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 17. november 2017

Tagasi kommunismi.

„Ükskõik mis asutust me luua ei ürita, näeb see lõpuks ikka välja nagu kommunistlik partei.“
Just see Venemaa legendaarse peaministri Viktor Tšernomõrdini tsitaat meenus mulle kui ma kuulsin Reformierakonna valimislubadust Tallinnas lasteaia tasu ära kaotada. Tasuta ühistransport. Tasuta lasteaed. Tasuta kõrgharidus. Maamaksu vabastus. Munitsipaalpood.

Kommunistliku korra ajal sellest ainult unistati aga tänapäeval on see reaalsus.
Olen juba siinsamas blogis varem kirjutanud, et meie tänane rahandusministeerium on sama suur kui kunagine Plaanikomitee. Samas ei ole plaane ja ettevõtted kuuluvad eraomanikele. Töötajaidki Eestis viiendiku võrra vähem.

Meil on kõikvõimalikke regulatsioone suurusjärgu võrra rohkem kui oli kolmkümmend aastat tagasi. Ei ole enam eluvaldkonda, kus võib ise oma peaga mõelda ja tegutseda. Ja vastutada.
Vaadates ministeeriumite ja erinevate ametite uusi kasvavaid peakontoreid on selge, et regulatsioone tuleb ainult juurde mitte ei jää vähemaks. Vahepeal tehakse rahva lollitamiseks bürokraatia vähendamise töögrupp aga tegelik elu läheb ikka samamoodi edasi.
Meil ei jätku majanduse jaoks töökäsi ja neid tuleb majanduseliidi arvates juurde meelitada. Nii nagu nelikümmend aastat tagasi. Meie majandusminister arvab, et majandus areneb paremini kui ministeeriumist aktiivselt juhitakse. Viisaastakust on saanud rahastusperiood. Ainult plaane ei ole endisel kujul. Meie valitsus võitleb alkoholiga. Jne.

Kas ainult mulle tundub, et me oleme siin juba olnud?
Reformierakonna poliittehnoloogides ei ole seni olnud põhjust kahelda. Just nemad on rahva meelsust kõige paremini tunnetanud. Kas tänane loosung tähendab, et me olemegi tagasi jõudnud sinna, kust me ära põgenesime?
Kas meie kohta võiks siis öelda, et ükskõik kas me ehitame sotsialismi või kapitalismi aga samasse kohta jõuame me ikka välja?
Huvitav, millal kork eest ära lendab ja laulev revolutsioon vol2 algab?

Allikas: http://www.indrekneivelt.eu/2017/07/20/tagasi-kommunismi/

Read more...

Multikultuurne Euroopa

Kui te lähete ajas tagasi ja räägite liitlastele, et see on tulevane Euroopa mille eest nad võitlesid, siis nad oleksid  võidelnud õlg-õla kõrval sakslastega.

Kindral Patton mõistis seda, kuid liiga hilja!

Allikas: Facebook
Sisserändajad Pariisis

Read more...

Farage europarlamendis: Soros ja sõbrad süüdi ajaloo suurimas salakokkuleppes?



Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) endine liider ja Brexiti liikumapanev jõud Nigel Farage esines Euroopa Parlamendis üleskutsega uurida avatud piiride aktivisti George Sorose ja tema “ustavate sõprade” potentsiaalset poliitilist kokkumängu, mille skaala võib olla ajalooline ja enneolematu.

Nn paradiisipaberite debatil sõna võtnud Farage osutas hakatuseks sellele, et “maksuparadiiside” kasutamise paljastuse tellis Soros.
“Ja seda ütlen ma ajal, mil raha kasutamine ja selle võimalik mõju Brexiti tulemustele või [Donald] Trumpi valimisele on [uurimisteemana] sisuliselt hüsteeria taseme saavutanud,” jätkas Farage.
“Just läinud nädalal käivitas Briti valimiskomisjon uurimise selles osas, kas [Euroopa Liidust] lahkumise kampaania Leave võttis offshore-raha või Vene raha.
See sündis tänu küsimustele, mille esitas [Briti parlamendi] alamkojas keegi Ben Bradshaw, kes on seotud organisatsiooniga Avatud Ühiskon[na Fon]d.
Ma lihtsalt mõtlen, et kui me räägime offshore-rahast, kui me räägime poliitilisest õõnestustööst, ma mõtlen et kas me mitte ei otsi valest kohast?

Ja ma ütlen seda seepärast, et George Soros andis äsja Avatud Ühiskonnale, oma organisatsioonile, mis viib läbi inimeste vaba liikumise kampaaniast ja toetab rahvusüleseid moodustisi nagu Euroopa Liit, ta andis äsja sellele 18 miljardit dollarit.
Ja tema mõju siin [Strasbourgis] – ja Brüsselis – on tõesti tavatu.
Avatud Ühiskond hoopleb sellega, et neil oli mullu 42 kohtumist Euroopa Komisjoniga. Nad on isegi avaldanud raamatu “usaldusväärsetest” sõpradest Euroopa Parlamendis ja selles nimekirjas on 226 nime – teie oma kaasa arvatud, söör! Ma arvasingi, et te leiate selle huvitava olevat,” ütles Farage ühele parlamendiliikmele-vahelehüüdjale.
“Läinud nädalal tegi meil siin isegi [Guy] Verhofstadt Sorose jaoks lobitööd … võitluses, mis on käimas Ungari peaministri Viktor Orbániga.

Kui me tahame debatti ja kui me hakkame rääkima täielikust poliitilisest ja rahalisest läbipaistvusest, no hakkame siis pihta!
Ja nii ma kirjutangi täna kõigile teile kahesaja kahekümne kuuele ja küsin mõned kenakesti kohased küsimused:
Kas te olete kunagi saanud raha, otse või kaudselt, Avatud Ühiskonnalt?
Kui mitmel nende üritusel olete te osalenud?
Kas te palun esitaksite meile nimekirja kohtumistest kõigi esindajatega [kellega te olete kohtunud], kaasa arvatud George Sorosega?
Ma arvan, et parlament peaks nüüd panema kokku erikomitee selle kõige uurimiseks.
Ja seda ma ütlen seepärast, et ma kardan, et me võime seista silmitsi kõige kõrgemal tasemel rahvusvahelise poliitilise salakokkuleppega ajaloos.”

Allikas: http://objektiiv.ee/farage-europarlamendis-soros-ja-sobrad-suudi-ajaloo-suurimas-salakokkuleppes/

Read more...

neljapäev, 16. november 2017

Fookuses: pealekaebamis-rakendus UNI-FORM kui ideoloogilise diktatuuri sümbol



Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus homoliikumise pealekaebamisrakenduse UNI-FORM propageerimisel ja haldamisel on mitte ainult moraalselt tülgastav ja vaba ühiskonna ideaali pilkav, vaid ka vastuolus kehtiva õigusega, sedastavad selle nädala saates “Fookuses” Markus Järvi ja Varro Vooglaid, kommenteerides saate lõpuosas põgusalt ka president Kersti Kaljulaiu kõnet isadepäeva kontserdil.

Read more...

Leo Kunnas hoiatab: „heinaritsikate suvi“ ei kesta igavesti

Kohtumisel Viimsi kirjandushuvilistega rääkis reservkolonelleitnadist kirjanik Leo Kunnas, mis on teda ajendanud ja andnud ainest romaanide kirjutamiseks ning miks on ta Eesti Kaitseväe tegemiste suhtes kriitiline.

Kaire Kenk

Leo Kunnas hakkas kirjutama juba ligi 30 aastat tagasi, kui töötas 24tunnistes vahetustes toonases Piusa raudteejaamas. Ainest kirjutamiseks tal jätkus. Noorukina oli ta üritanud Rumeenia ja Jugoslaavia kaudu Prantsusmaale põgeneda, et astuda võõrleegioni. Üle Rumeenia piiri Kunnas ka jõudis, ent siis nabis sealne salapolitsei Securitate ta kinni ja saatis „kodumaale” tagasi.

Karistuseks tuli noormehel istuda erinevates vanglates: Tallinnas Patareis, Viljandi noortevanglas ja Vologdas Põhja-Venemaal. Nende läbielamiste põhjal sündiski Kunnase esikromaan „Kustumatu valguse maailm“.
„Juba tegevteenistuses olles kirjutasin „Viivu pikas sõjas. Märkmed Iraagi sõjast“. See oli tegelikult dokumentaalromaan reaalsete sündmuste ja inimestega. Ehkki brigaadiülemaga leppisime eelnevalt kokku, et muidugi mitte kõigest.“

Tegevteenistusest lahkudes jõudis Leo Kunnas kirjutada ka ulmeromaani. „Olin selle teose ideed – kolmekordse reaalsusega raamat – kandnud peas väga kaua.“ Kuid Kunnasel tuli ulme siiski peatselt vahetada reaalselt aset leidnud sündmustest kirjutamisega.
„„Takerdunud rünnaku” ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma. Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Vastupidi – Euroopa riikide relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine hoogustus veelgi.“

Hinnang Euroopa olukorrale

Eesti ja tema naaberriikide saatus on Kunnase sõnul aga lahutamatult seotud Venemaaga. „Ajalugu kordub ja kord tehtud vead korduvad erinevates kontekstides samamoodi. Liivi ordu, Karl XII ning esimene Eesti Vabariik on Venemaad alahinnanud vastavalt Liivi ja Põhjasõja ajal ning 1939. aastal,“ nentis ta.
„Minu kirjutistel ja väljaütlemistel on üks eesmärk – esmane iseseisev kaitsevõime tuleb üles ehitada. Pakun lahendusi, kuidas seda teha. Neid, kes ise ennast kaitsta ei suuda, pole võimalik ka liitlasvägedel abistada. Viimastel aastatel on toimunud vastupidine – mitmes aspektis, eriti juhtimissüsteemi osas on Eesti muutnud end suurriigi ideaalvastaseks. Peame säärasest ohtlikust olukorrast välja rabelema, enne kui on hilja,“ ütles kirjanik.
Eesti ametiisikud on tema sõnul esitanud kaks põhilist vastuväidet: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, mistap ei ole riigi kaitsevõime tugevdamiseks vaja teha midagi erilist, lisaks ei olevat meil esmase iseseisva kaitsevõime ülesehitamiseks nagunii piisavalt ressursse.
Kumbki väide ei vasta Kunnase sõnul tõele. „Pärast külma sõja lõppu jätsid NATO riigid territoriaalkaitse unarusse. Enamik Euroopa liitlasi, samuti Rootsi, kärpisid drastiliselt kaitsekulusid ning relvajõude, viies sisuliselt läbi ühepoolse desarmeerimise. Samal ajal on meie idanaaber pärast president Vladimir Putini võimuletulekut oma relvajõude järjekindlalt tugevdanud ning see protsess jätkub täna ja lähitulevikus täie hooga.“

Kunnas leiab, et Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema. „Venemaa-Ukraina sõda on tõsine häirekell. Kas elame edasi „jõukohase riigikaitse” mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? „Ukraina häirekella“ kirjutades võtsin vaatluse alla meie sõjalise riigikaitse peamised probleemid lootuses, et uued põlvkonnad ei korda 2000ndatel tehtud vigu. Kahjuks pole mu lootused täitunud,“ rääkis Kunnas.
„Meil on ka üks positiivne näide – 1917. aastal suutsime õigesti reageerida ja endale oma riigi Venemaa käest välja võidelda. Jääb lootus, et ka nüüd on see võimalik.“
Nii sündiski Kunnase uusim teos „Sõda 2023“, milles autor kirjeldab kahe erineva stsenaariumi kaudu sõda Venemaaga, liites julgeolekuteemalised analüüsid ja oma hea jutustamisoskuse. „Alustasin seda nn dokumentaalromaani veel sündimata sündmustest 2015. aastal, kui mulle sai selgeks, et Venemaa ei kavatse piirduda vaid Krimmi ja Donetskiga. Panin ootele Põhjasõja aegadest kõneleva ajaloolise romaani käsikirja, järgmised poolteist aastat kulus „Sõda 2023” peale,“ selgitas kirjanik.
„Me pole laiapõhjaliseks riigikaitseks valmistunud. Näitan „punases“ stsenaariumis nelja inimese saatuse läbi, kuidas meie vabariik kaob maakaardilt.“

Kriitika kaitseväe struktuuri pihta

„Ma nimetaksin praegust olukorda „heinaritsikate suveks“. Kõik loodavad, et suvi kestab igavesti – ei tule ei talve, ei sõda ega katastroofi. Meil on aga viimane aeg end kätte võtta, organiseerida end nii, et oleksime võimalikuks kriisiks valmis.“
Kunnas on veendunud, et Venemaad on võimalik heidutada sõjalise tasakaaluga, täpselt nagu külma sõja ajal. „Kogu NATO peab minema tagasi ohupõhisele operatiivplaneerimisele. Näiteks Eesti peamine väevõime, üks ümberpaigutatav taktikaline pataljon, pole praeguses olukorras enam piisav. Liitlased peaksid siia saatma rohkem vägesid, sest meile pole vaja pataljoni, vaid hoopis brigaadi,“ avaldas ta arvamust.
„Me oleme Venemaaga võrreldes nõrgad, sest Venemaa viib järjekindlalt ellu oma 2011. aastal vastu võetud sõjalist arengukava. Venemaa võib rahuaja tingimustes välja panna 720000 sõdurit ja see pole nende tegelik võimsus. 20 aastaga on nad välja õpetanud 6 miljonit ajateenijat,“ jätkas Kunnas.
„“Heinaritsikad“ ei oska ette kujutada, mida tähendab, kui sõjaaja kaitseväe suurus on kas 21 000, 42 000 või 55 000. Nad ei oska midagi arvata sellest, kas meil on keskmaa õhutõrjevõimekus, rannakaitse ja soomusmanöövrivõimekus – need, mis on meie riigi kaitsevõime peamised puudujäägid. Kuidas meie juhtimissüsteem on üles ehitatud, on meil kaitseringkondi või ei,” rääkis ta.

„Meie kaitsevägi on liiga väike. Me peame ikka väga palju rohkem pingutama, kuni on veel aega. Ma näitan raamatus, et n-ö poole rehkenduse mehed saavad sõjas tappa. Nii lihtne see ongi. Ja näitan ka puust ja punaselt, et praegune juhtimissüsteem kukub kokku juba esimesel sõjapäeval, et kaitseringkondade kaotamine on hävitanud võimaluse kaitset sõja ajal üldse juhtida.“
Kunnas on väga kriitiline praeguse kaitseväe struktuuri suhtes. Tema taastaks suure võimuga ja paljude ressurssidega kaitseringkonnad. „Praegused otsustajad on aga valinud pigem hästi varustatud ja hästi välja õpetatud pataljonide-brigaadide mudeli. Kummal leeril on õigus, seda ei saa me loodetavasti kunagi teada, kuna loodetavasti päris sõda ei tule.“
Kellele siis lähiaastakümneil üldse loota? „Eesti on kaitstud siis, kui lihtsad võitlejad on valmis oma eluga riskima, et kodumaad kaitsta ning kui nende ülemad on valmis riskima mitte ainult eluga, vaid ka karjääriga, langetades otsuseid ja andes korraldusi veel enne, kui nende suured ülemused on jõudnud ja julgenud reageerida,“ arvas kirjanik.

„Peaksime eeskuju võtma oma põhjanaabrist Soomest. Soome on suutnud üles ehitada täieliku iseseisva kaitsevõime, kusjuures kaitsekulutused on neil vaid 1,3 protsenti SKPst. Neil on suuruselt teine suurtükivägi Euroopas! Küsimus on eelkõige ressursside ratsionaalses ja sihtotstarbelises kasutamises. Soome on sellega hakkama saanud, Eesti mitte. Kibe tõde on, et laiapõhjalist riigikaitset ja esmast iseseisvat kaitsevõimet ei ole Eestis üles ehitatud. Seda aga tuleb teha, kui tahame iseseisva riigina püsima jääda.“

Leo Kunnas. Foto: erakogu

Kunnasel on praegu pooleli suurem ajalooline romaan Põhjasõjast, mida ta alustas juba 2011. aastal ja mis võib ilmuda kolmeköitelisena.
„Ma ei kavatse tegevteenistusse naasta, sest neis asjus, mille eest ma seisin – et kaitseväe juhatajat ei allutataks kaitseministrile, õigemini kantslerile ja asekantsleritele, et säiliksid kaitseringkonnad, et arendataks õhukaitset, rannakaitset ja soomusvõimekust – pole suurt midagi muutunud. Kaitseväkke naasen sõjaolukorras.“

Allikas: http://www.kuulutaja.ee/leo-kunnas-hoiatab-heinaritsikate-suvi-ei-kesta-igavesti/

Read more...

Keskid, te olete täielik ämber!!

V.G:
"Miskipärast tundub, et selle kesikute valitsusega satub riik varsti kaosesse ja päris hullu kaosesse. Valitsuse ministrid ei adu mida nad teevad, ministrid on ebapädevad oma ametialades, vastu võetakse riigile kahjulike otsuseid, mille tagajärgedel riigi sissetulekud kahanevad. Samas hävitatakse riigi rahareservid, võetakse laenusid .. nüüd siis tõstetakse lausa tuhandete eurode kaupa üksteise palkkasid .. samas varsti, kui saabub 2020 aasta, kus EL-i rahad kaovad ja peame hoopis andja riigiks hakkama ..., siis seda õudust ei oska ettegi kujutada mis kaos meid ees ootab ... ja millised maksutõusud hakkavad maksumaksjaid koormama..."

Allikas: Eve Raid, Facebook

Read more...

kolmapäev, 15. november 2017

MATTI ILVES: LIITIUM, VALGE KULD

Tesla Giga-Factory, suur tehas liitium-ioon akude tootmiseks. (Foto: Tesla / Alexis Georgesoni)

Kuna maailmale pressitakse "saastevabu" elektriautosid peale, seda eriti Euroopas ja ei arvestata üldse sellega kui palju nende tootmine loodust saastab. Elektriautod on kallid ja nende jääkväärtus järelturul on lausa olematu, kui neid võrrelda diisel- või bensiinimootoritega autodega.

Elektriauto kõige kallim osa on akumolaatorpatarei. Tänapäeva kõige energiamahukam akumolaator on teatavasti liitium-ioon aku.
Kuna elektiautode tootmine kasvab kohutava kiirusega (seda soodustab ka ELi vastav direktiiv autofirmadele), näiteks "Teslal" on ainuüksi ettetellimise järjekord juba veninud 500 000 auto pikkuseks ja jätkab kasvamist.

Autode tootmine on praegu vaid siis võimalik, kui on saadaval piisavas koguses liitiumi, nüüd nimetatakse seda lausa valgeks kullaks. Liitiumi hind on mitmekordselt kasvanud viimastel aastatel. Kui liitiumi tonn maksis 2015. aasta keskel 7 000 eurot, siis juba 2017. suvel 18 000...21 000 €. Hinnakasv on märgatav ja eks samuti kallinevad ka elektriautod.

Elektriautode tootjaid sigineb üha rohkem ja rohkem. Lisaks Teslale veel Nissan, General Motors, Daimler, VW ja BMW jne.
Liitiumakud on märksa kergemad kui tavalised patareid ja nad kestavad ka kauem. 55 % kogu maailma liitiumist toodetakse praegu Lõuna-Ameerikas ja nüüd on asutud otsima uusi leiukohti. Kergmetall liitiumi tootmine pidi nõudma suurtes kogustes puhest vett ja ökoloogiliselt ei ole see eriti säästev tegevus.

Kasutatud allikas: https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2017/11/12/wegen-elektro-autos-wird-lithium-zum-begehrtesten-rohstoff-der-welt/

Read more...

2017.11.14 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/15391-2017-11-14-otse-kumnesse


Read more...

Eesti Inimõiguste Keskus ei tunnista seadusrikkumist

Sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku rahastust saava Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper on tuntud ühe peamise homoaktivistina Eestis. Foto: Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) teatab oma kodulehel vastuseks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) etteheidetele, et nende tegevus seoses pealekaebamisäpiga UNI-FORM on igati seaduslik ega riku isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid. SAPTK hinnangul on aga EIK vastuväited põhjendamatud.

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) teatab oma kodulehel vastuseks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) etteheidetele, et nende tegevus seoses pealekaebamisäpiga UNI-FORM on igati seaduslik ega riku isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
EIK nimetab SAPTK-d “üheks varem homo- ja transfoobsete seisukohtade ja kampaaniatega silma paistnud sihtasutuseks” ning toonitab, et viimase poolt Andmekaitse Inspektsioonile tehtud pöördumine EIK tegevuse seaduspärasuse kontrollimiseks kujutab endast valekaebust.
EIK sõnul ei ole tal kohustust registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemist Eestis, kuna ta polevat pealekaebamisrakenduse UNI-FORM puhul isikuandmete vastutav töötleja – selleks olevat hoopis EIK Portugalis tegutsev partner, “homoõiguste”-organisatsioon ILGA Portugal, mis on isikuandmete töötlemise registreerinud kohalikus andmekaitseinspektsioonis ehk siis Portugalis.
Lisaks sellele toonitab EIK, et pealekaebamis-rakenduse UNI-FORM haldamisel töödeldakse isikuandmeid vaid avalduste esitajate osas ja sedagi vaid juhul, kui avalduste esitajad otsustavad ennast lehel registreerida.

“Juhtumitest võib teada anda täiesti anonüümselt, misjuhul isikuandmete töötlemist üldse ei toimugi,” selgitab EIK, kelle sõnul ollakse Eestis nn vaenujuhtumite kohta kaebusi kogudes isikuandmete töötlemise seisukohast üksnes kolmas isik, mitte andmete töötleja.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul ei ole EIK selgitused veenvad ning pigem kinnitavad probleemi kui lükkavad selle ümber.
“Esiteks on täiesti arusaamatu EIK väide, et nemad ei töötle nende inimeste isikuandmeid, kelle suhtes neile kaebusi edastatakse,” märkis Voolglaid, juhtides tähelepanu, et kui kaebustega isikuandmeid ei kogutaks, siis poleks ju ka vaja üldse vastavat tegevust kusagil registreerida, ei Eestis ega Portugalis.

“EIK on ise selgitanud, et osaks pealekaebamis-rakendusest UNI-FORM on võimalus edastada EIK-le laekunud kaebused politseile. Aga kui puudub info selle kohta, kes on üleüldse väidetav vaenukõneleja, siis pole ju ka midagi politseile edastada. Seega on ilmselge, et EIK-le laekuvad vähemalt osades kaebustes ka nende inimeste isikuandmed, kelle kohta kaebusi esitatakse, sest enamasti kaevatakse ju ikkagi konkreetsete inimeste peale,” ütles SAPTK juhatuse esimees, osutades ühtlasi, et ka UNI-FORM.eu lehel ja mobiiliäpis kutsutakse pealekaebajaid edastama juhtumite kohta nii palju ja nii täpset infot kui võimalik (vt alltoodud ekraanitõmmist).
Pealekaebamis-rakenduses UNI-FORM kutsutakse inimesi edastama kaebustes nii täpset infot kui võimalik. Ilmselgelt edastatakse EIK-le ka väidetavate mõtteroimarite isikuandmeid.
Teiseks on Vooglaiu sõnul otseselt vale väide, nagu ei peakski EIK oma tegevust seonduvalt pealekaebamis-rakendusega UNI-FORM Andmekaitse Inspektsioonis registreerima, sest vastav tegevus on juba registreeritud EIK Portugali partnerorganisatsiooni poolt viimase asukohariigis.

“Kontrollisin Andmekaitse Inspektsioonist üle ja sain ühemõttelise kinnituse, et delikaatsete isikuandmete töötlemine Eestis tuleb igal juhul registreerida Andmekaitse Inspektsioonis, sõltumata sellest, kas selline tegevus toimub koostöös mõne teise riigi organisatsiooniga ja kas mõnes teises riigis on vastav tegevus partnerorganisatsiooni poolt registreeritud või mitte,” selgitas ta.
Oma pöördumises Andmekaitse Inspektsiooni poole toonitas SAPTK, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peaks Eesti Inimõiguste Keskus saama isikuandmete töötlemiseks (sh isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks, säilitamiseks, kasutamiseks ja edastamiseks) iga laekunud kaebusega seonduvalt kirjaliku nõusoleku neilt inimestelt, kelle kohta kaebusi esitatakse.

Samuti juhiti tähelepanu sellele, et vastavalt kehtivale õigusele peaks EIK isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis registreerima, kuna töödeldavate andmete seas on ilmselt ka delikaatsed isikuandmed, milleks loetakse isikuandmete kaitse seaduse kohaselt mh isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib juriidilist isikut delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Allikas: http://objektiiv.ee/eesti-inimoiguste-keskus-ei-tunnista-seadusrikkumist/
________________
Vaadake ka "Postimehe" intervjuud Varro Vooglaiuga, SIIT.
M.I.

Read more...

teisipäev, 14. november 2017

"Räägime asjast" 12.11.2017

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-12112017/
 

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP